/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2020/03/13/13006033t1h14fe.jpg)
Kuidas sai oma nime Filmi tänav? Kui palju tohtis ENSV kinodes näidata kapitalistlike riikide filme? Millised linateosed olid kõige populaarsemad? Mida kujutas endast salajane filmifond?
Eesti filmilevi sada aastat sai kaante vahele
Neile ja paljudele teistele küsimustele vastab äsja trükivalgust näinud raamat «Sajand Eesti filmilevis. Estonia-filmist 1913 kuni filmideta Filmi tänavani 2013».
304-leheküljeline ülevaateteos keskendub peamiselt Nõukogude aja filmilevile ja sisaldab rohkelt endiste levitöötajate mälestusi, arhiividokumente, statistikat ja fotosid. Lugeja saab aimu, kuidas levi riiklikult reguleeriti, filme subtitreeriti, laenutati ja reklaamiti ning millega see lõppes. Eraldi peatükk on pühendatud populaarsele filmisaatele «Jupiter» ja selle juhile Ahto Vesmesele.
«Loodame siiralt, et see raamat avab ja aitab mõista Eesti kultuuripärandi üht koostisosa, filmilevi ajalugu komplekssemalt, kui seni ajaleheartiklites, sõnavõttudes, ametlikus ja mitteametlikus kriitikas ning muudes juhuleidudes esineb,» ütlevad teose koostajad Reet Land ja Adik Sepp saatesõnas.
Raamat valmis üle 40 aasta filmilevis töötanud ja eesti kultuuriajaloo väsimatuks talletajaks nimetatud Reet Landi initsiatiivil.
Teose esitlus leiab aset täna, 10. märtsil kell 14 Artise kino fuajees.