Sinijärv kiidab: mereraamat, mis on väärt nii lugemist kui omamist

Pilt on tehtud Ruhnu vanas kirikus. Foto: Toomas Huik

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda «Eesti merenduse ajalugu I».

Iga tibake jõukam või edevam tüüp siin Eestis ostab endale paadi. Või jahi. Või paar. Ja käib väikelaevajuhtide kursustel ja tunneb end hästi. Kuni hakkavad laekuma arved kaimaksude ja hoolduste ja mille kõige eest veel. Selgub, et navigare necesse est, aga eriti kuhugi navigeerida ei ole ja keskeltläbi tuleb laevaomamise hinnaks ühe sõidupäeva kohta paar kuupalka. Keegi seda muidugi ei tunnista, ja kala püüda paadihärrad ei oska ega taha. Muidu saaks toidu arvelt sutsuke tagasi.

«Eesti merenduse ajalugu». Foto: Raamat

«Eesti merenduse ajalugu», esimene köide, tema räägib meile aegadest, mil merevärk päriselu osa oli. Ja pärismeremeestele mitte osa elust, vaid kogu elu. Mõni laevnik oskas isegi ujuda, ehkki üldiselt seda kunsti heaks tooniks ei peetud, panevad veel plehku, kui ikka vettekukk, siis upusurm. Väga äge, et massiivne tõsiraamat lõpetab oma esimese ja mahuka köite sel kohal ära, kui rannaelule okupatsiooniline kriips peale tõmmati. Ma ei kujuta üldse ette, kuidas edasist merendust ajaloona kirjutada, kui just Lembit Uustulndi appi ei võeta. Tema on ilukirjanduslikus võtmes kalurikolhooside ja lõunameredel seilamiste lood vägevalt lahti kirjutanud.

Kõik see paatide pooleks raiumine ja jaanituledes põletamine ja kalurite omast rannast Aafrika kanti ajamine – see on põnev teema, aga kas ja kes selle kunagi üles märgitseb? Raamat aegade algusest kuni viimatise ilmasõjani on olemas ja on põhjalik. Kes iganes kavatseb väikelaevajuhi kursusele minna, lugegu enne merenduse ajalugu. Saab natukenegi teada, mis on meri ja kuidas seal kombeks on käituda.

Kiidan ka kujundust – sääne köide on uhke koduriiulis, isegi kui teda ealeski ei loeta või vast väheke sirvitakse. Kunagi osteti entsüklopeediaid ega avatud neid ealeski, täna soovitan mereraamatut. No on väärt nii lugemist kui omamist. Kõiki tegijaid siinkohal üles ei lugele, sest Internet on teadagi täis ja suur raamat sisaldab paljude tööd. Kiitus ja auu!