LIHAHIMU ⟩ See raamat vaimustab ja vihastab korraga
11. märts 2023, 09:31
/nginx/o/2023/03/10/15190839t1hd355.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Chelsea G. Summersi «Lihahimu».
Täiega segapäine raamat. Ei mõistagi esimese hooga öelda, miks soovitan. Siin on justnagu kõike, mis ihulisest inimesest elava, erksa ja vaimlise looma teeb. See raamat vaimustab ja vihastab korraga, siin on sööki ja jooki ja head pannikooki ja hulk muid asju, mis inimeseks olemisega kaasas käivad. Surma ja seksi ja. Ja üleüldse. Eriti üleüldse.
Mnjah. Mõnes mõttes ei tohiks see teos mulle meeldida, ent ometi oli ta haarav. Mõnes teises mõttes peaks ta mulle meeldima – ja just siis tundus ta eemaletõukav. Võluv ja võrgutav ja samas punase kinga ninaga otse jalgevahesse naksahtav. Vähe on kirjanikke, kes söögi ja joogi suudavad kuidagi kunstiliseks vormistada (kodukamaral sai hiljuti Mehis Heinsaar hästi hakkama), palju enam on noid, kelle tekstides üldse ei sööda ega jooda. Ja no säändseid lugusid ei saa ju uskuda. Üldjuhul sööb ja joob inimene elu jooksul oluliselt sagedamini kui sureb või seksib. Ja kui raamatus on muudmoodi, siis kerkib kahtlus.
«Lihahimu» võib tekitada vastakaid tundeid ja mõne lugeja ka raugeks raevustada. Aga ma soovitan ikka. Siin on miskine teistmoodi ja aus vaade ühele võimalikule maailmale. Ela siis sellega või jäta elamata. Mine kööki ja tee midagi, mis kähku valmis saab ja rõõmu pakub. Ja juba saabki parem! Kuni roog podiseb, jõuab mõteleda. Ja saab veel parem. Päriselt kaa!