:format(webp)/nginx/o/2022/12/22/15041545t1h0346.jpg)
Tiina Laanemi «Katariina kaaperdab kooli» jutustab 10-aastasest tüdrukust, kes hüperaktiivsuse tõttu kooli vahetab, aga sekeldused teda muidugi maha ei jäta. Võtsin raamatu oma eesti kirjanduse kuu raames ette ja nautisin väga, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.
/nginx/o/2022/12/06/15006242t1he458.png)
Tänapäev, Eesti. Katariina on see laps, kellega alati midagi juhtub. Ta tahaks väga olla tavaline ja klassikaaslastega sõbrustada, kuid mõtted saalivad peas ringi ning raske on pööraseid ideid mitte ellu viia. Väärikas pealinna koolis õpetajad tüdrukut ohjeldada ei suuda ja psühholoogid soovitavad rahulikumat keskkonda, niisiis alustab tüdruk neljandat klassi maal uues koolis. Muidugi satub Katariina ka seal sündmuste keskele. Kool asub vanas mõisahoones ja igas korralikus häärberis on oma kummitus. Tüdruk kohtub temaga keldris ja vaimolend usaldab talle segasevõitu ülesande.
«Katariina kaaperdab kooli» räägib teistest erinemisest, kooli vahetamisest, sõprade leidmisest ja hoidmisest, kiuslikest poistest. Lugu on mõnusalt tempokas ja seikluslik. Mulle meeldis eriti lapse vaatevinkel, ühelt teemalt teisele hüppavad mõtted, mis annavad hästi edasi peategelase olemust. Tüdruk ei ole loomult kuidagi pahatahtlik, aga siiski õpetajatele paras peavalu. Kindlasti meenub igaühele mõni selline klassikaaslane või laps, kes pudeliski paigal ei püsi. See raamat aitab neid mõista, näha, et väikeseid pättusi ei tehta üldse mitte paha pärast. Teksti täiendavad väga vahvad illustratsioonid. Jälgiksin meeleldi ka Katariina edasist käekäiku ja krutskeid!