Taasilmus legendaarne luulekogu, mille ilmumine 1971. aastal läbi ime võimalikuks sai

Raamatuportaal
Copy
90ndad. Luuletaja ja toimetaja Jaan Isotamm.
90ndad. Luuletaja ja toimetaja Jaan Isotamm. Foto: Ain Protsin

Loomingu Raamatukogu kuldsarjas ilmus emakeelepäeva puhul legendaarse «Närvitrüki» uustrükk.

«Närvitrükk» on eesti nüüdisluule kujunemisse kustumatu jälje jätnud luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütkogu. Esmakordselt 1971. aastal ilmunud raamat on omamoodi õnnelik õnnetus – selle sünnile andis hoogu toonane tsensuur, mis hoidis tagasi nn kassetipõlvkonna kuuenda komplektina planeeritud kolme autori värsivihikute väljaandmist ning tõmbas Loomingu Raamatukogus ilmuma pidanud käsikirjale pidurit. Toimetaja Lembe Hiedeli eestvedamisel nägi selle asemel ilmavalgust hoopis nelja luuletaja tekstide valimik, mis paistab silma ootamatu kujundikeele, julgete vormikatsetuste ja riukliku võnkumisega siiruse ja satiiri vahel.

«Närvitrükk»
«Närvitrükk» Foto: Raamat

«Närvitrüki» autorite teisitiolemist, omaaegset retseptsiooni ja konteksti avab uustrüki jaoks kirjutatud Mart Velskeri saatesõna.

Raamatu esitlus toimub 16. märtsil kell 18.00 Akadeemilise Raamatukogu kohvikus (Rävala pst 10). Raamatu ajaloost ja autoritest räägivad ning tekste loevad Veronika Kivisilla, Jürgen Rooste ja Jaanus Vaiksoo.

Loe luulekatkendeid!

***

«Närvitrükk»

Joel Sang

TULEN KUKESAMMUDEGA

üle välja joostes

lumi hambaid krigistab

ja kuu on rängalt roostes

tulen tulen tuli juustes

kõrvus kutsuv helin

mille pääle südaöösel

kodunt välja tulin

hangepõhjast vastu helgib

haljas lättevesi

seisatan et läheneda

hästi tasakesi

allikat kui pasunat

kui karikat sean suule

juhtumisi pillan pilgu

roostekarva kuule

taeva poole tõusmas näen

hõbevalget lindu

tühi pesa lättease

allikas läks lendu

pikkamööda valgub pähe

taipamisetunne

lõõtsutades langen lume

kohevasse unne

*

ŠEFI KABINETIS VASTU KOLMAPÄEVA

klaverist ma hoidsin eemale

kaugemale garnituurist karahvinist telefonist

kuud ei olnud

oli

kuid ei paistnud

siis mind järsku selja tagant

rabas raske nahkne diivan

rebis jalad vaibast

haaras kaissu neelatas ja

üle pää lõi kokku

nüüdsest pääle iga kord end leian

tema mustast kõhust ümber

vedrud lollilt sirgu

aga mis see minu asi

mina ajan ennast püsti mina

kohe välja astun

seesam seesam seesamune

kuidas ta nüüd oligi

seesam seesam enam ei avane

keegi istus et vedrud

krägiseme

Jüri Üdi (Juhan Viiding)

JÄÄPÕRGU

ma olen unes

rääkind võõraid keeli

ja olles ärkvel

tantsind tantse mis

ei sobi mehe

le kes raskelt haige

ja kes on arvel

tubdispanseris

ja kes on kirjas

vakuraamatutes

ja kelle pihti

mus teid põletab

kes läbi elu

jookseb rõõmsalt nuttes

kui lõbus maailm

jäiselt jõletab

kus miljard elu

uiskudele toetub

ja mööda pinda

püüab püsida

kus miljard elu

vaikselt vette poetub

kas on sääl külm

ei maksa küsida

*

ma ei kirjuta vastikuid ridu

ma ei kirjuta nastikuid ridu

ma kirjutan rästikuid ridu

suuri rästikuid ridu

Toomas Liiv

KÕIGEST HOOLIMATA

minna ikka ja kõigest hoolimata keelatud

mere äärde ja võtta kinni mere laineta-

vast pihast ja vaadata siis sügavale mere

virvendava näo taha nii et midagi peab

kõigest hoolimata siiski juhtuma kui min-

nakse nii keelatud mere äärde püüdma

püüdmatuid kalu ja lootmata kaitsvatele

liivarandadele ja nii hakkavadki suured

ning nõelamishimulised meremesilased ehi-

tama ümber mere vangimüüri millest pahi-

sevad lained küll alatasa üle saavad jooks-

ma kuid mille taha nad kõigest hoolimata

alati peavad tagasi minema

*

ma olen veel üsna noor mees

mitte eriti tark ja pruunide

silmadega ja kui ma lipsu ette

panen siis on mul lips ees

aga kui ma kingad ja sokid

jalast ära võtan siis pole

ma mitte paljajalu ometi

ja alati pean ma leidma kõrvad mis

mind kuulavad silmad mis mind

vaatavad ja suu mis kinni on

kui mina räägin ja ma tean

väga hästi et kõige tähtsam

on mäletada mäletada ja veel

kord mäletada nii et sellest

mäletamisest kasvaksid valged

lilled haudade peale

Johnny B. Isotamm

LUULETAMINE ON RASKE TÖÖ

ytlevad yksmeelselt

kõik need kes sellega leiba teenivad

lyroloogid inimhingede insenerid

grafomaanid ning

luuletööliste ametiyhingu tuusad

luuletamine on kerge töö

arvab enesekindlalt

luulevõõras keskklass

kui ta juhuslikult ise

sellega tegemist ei tee

luuletamine on lõbus töö

vilistab mõni

muuseasluuletaja

keda konjunktuur ning stagnatsioon

kogemata on kõrvupidi

parnassile tirinud

luuletamine on ropp töö

kirus jaan oks

see roosipõõsas sõnnikuhunnikul

luuletamine pole yldse töö

ytlen mina

*

TUHKA PÄHE

ma palju paha teinud

olen teinud

kalli kõrval voodis

unistanud teisest

võõras aias õunaraksus

olen käinud

oi ma paha teinud

olen teinud

yhte halba teise halva

vastu vahetada pyydnud

yhte hääd teise hää eest

kaitsta hoida tahtnud

oi ma paha teinud

olen teinud

viljapää seest teri

tolmu sisse puistanud

paberit oi paberit

hästi palju määrinud

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles