Sinijärv soovitab novellikogu: vaieldamatult fenomenaalne tekstistik me kirjanduses

Lilli Luuk avaldas novellikogu «Kolhoosi miss». Foto: Saadjärve kunstikeskus

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Lilli Luugi novellikogu «Kolhoosi miss».

Olen pikka aega munenud selle raamatu otsas või õigemini haudunud või, veel õigemini, on raamat haudunud mind ja samal ajal koorunud ja närinud ja purenud. Ootasin, et mul tekiks arvamus, aga keda huvitab arvamus, minu asi on soovitada ja vaat seda võib julgesti teha. Las koorub ja närib ja pureb edasi. Usutavasti juhtub sama suure osa lugejatega.

Lilli Luuk, «Kolhoosi miss» Foto: Repro

Ma ei ole maailma suurim King Crimsoni või Weather Reporti fänn, ei kuula nende perfektsionistlikke, tasapakse, kõrvuni nauditavaid albumeid taas ja taas. Nad on jätnud oma jälje ja ma mõtlen nende peale sageli. Ega tunne südames nendega väga kaasa – teistlaadi kõrvarõõm. Lilli Luugi kirjutamislaad meenutab mulle just vanakooli progerocki või fusiooni, ta on tihe, halastamatu, hingetõmbehetkedeta, ühtaegu käbe ja kibe ja keeruline. Pidev andmine ja võtmine, lugejana ei jää muud üle kui suhestuda täiega või kõrvale panna. Võib ka kõrvalt panna ja siis edasi suhestuda.

Vaieldamatult fenomenaalne tekstistik me kirjanduses. Kas meeldib või ei meeldi, pole üldse teema. Kirjanduses saab ka ebameeldiv olla meeldiv. Võrreldes äsjase aastapreemia saanud Piret Rauaga võiks öelda, et kui Pireti sünguses on alati helgust, siis Lilli helguses on alati süngust.

Samasugune massiivse, pühendunud, püherdava, pidurdamatu progerocki võrdlus pädeb vast veelgi enam Luugi romaani «Minu venna keha» puhul. Poeetiline dünaamika püsib, tonaalsus ei muutu. Ma loodan, et Luugis on parimatele loojatele omaselt peidus määratult enam kui me seni näinud. Võrreldes Riho Sibula maailmaga – täna on me ees vaid VSP Projekt ja killuke Kasekest, ent näis, kas ilmuvad välja ka blues ja hõllafolk ja Propelleriga pullitegu ja toores rokenroll. Hea looja sees on palju, parima looja sees on kõik. Vändatagu vallale, elu on ees. Ja surm.

Kas «Kolhoosi miss» on huvitav raamat? Väga huvitav. Kas meeldiv? Ma pole kindel. Laske tekstil end järada, ühel hetkel vast kodustate ta. Või tema teid. Ma ütlen: huvitav. Kes ei loe, on loll.