Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Sirje Oleski raamatut «Aegade lugu. Kirjanike liit Eesti NSV-s».
Sinijärv soovitab: raamat neile, kel hinnangulistest ja ideoloogiliselt kallutet kirjatükkidest kopp ees on
Vaimustavalt, virtuoosselt neutraalne ja teabetihe raamat ajastust, mil sõja käigus laiali lagunenud kirjanikkude ühendus kujunes kodumaal läbi kümnete keerukäikude üheks ühiskonda koos hoidvaks organisatsiooniks.
Siin leidub vähe noile, kes kedagi ja midagi õigustada tahaksid ning veel vähem neile, kes iga ettejuhtuva punalimukana puusse pooksid. Noid puussepoojaid on üllatavalt vähe olnud vähemasti jõleda okupatsiooniaja kirjanikkonnas. Enamik on ikka vaikselt kallistanud oma puud ja võimaluse tekkides mõne uue istutanud.
Hinnangulistest ja ideoloogiliselt kallutet kirjatükkidest on kopp ees. Ehkki mõistan tahtmust ja soovungit kedagi/midagi käsitlema sattudes rääkida ära ikkagi oma jutt, varjates seda ettekäänete eesriide taha. Sirje Oleskile tuleb siinkohal au anda. Ta kirjutab üles olulilise tüki ajalugu ning jätab kiitmise ja laitmise teistele teha, kui mõni peaks soovima. Ju leidub inimesi, kellele kõnealuse kirjandusajaloo perioodi rahumeelne käsitlemine on samavõrd hirmuäratav nagu mõni viisnurk mõne maja seinal. Küllap on noidki, kes tahaksid paljude toonaste tegevuste ja tegematajätmiste jäädvustamist ajalukku panegüürilisemal kujul. Loodan, et üksikasjaline informatsioon, mida siin kapa ja kamaluga pakutakse, kulub ära igaühele sõltumata poolevalikust või -valimatusest.
Head sõbrad, oli nagu oli. Seda, kuidas oli, võiks teada, ja teadmist saab ammutada korralikest, põhjalikest, hästi kirjutet raamatutest. Keda kirjandus ja selle lugu huvitavad, lugegu ja kirjapilt avardub mühinal. Keda ei huvita, lugegu muid raamatuid. Raamatukogud on lahti!