Oscariga pärjatud USA filmilooja Quentin Tarantino soovitab häid raamatud, mis talle sügava mulje on jätnud. Paraku ei ole neid teoseid eesti keelde tõlgitud, sest need on üsna ainulaadsed ja vähetuntud raamatud.
Quentin Tarantino 4 lemmikraamatut, mis talle enim hinge on läinud
Jack Clark, «Nobody's Angel» (Mitte kellegi ingel)
«Minu selle aasta lemmik ilukirjandusteose kirjutas taksojuht, kes oma raamatuid klientidele jagas,» kiidab Tarantino ja tänab Hard Case Crime kirjastust, et nad raamatu avaldasid. «See on suurepärane lugu ja tegelaskuju uurimus ühest Chicago taksojuhist ajal, mil sarimõrvar taksojuhte röövib ja mõrvab.»
Arthur Herzog, «The Swarm» (Sülem)
Irwin Allen tegi 70ndatel «The Swarmi» põhjal filmi, mis Tarantino sõnul ei ütle raamatu kohta midagi ja on üsna halb. «Kuid raamat on väga realistlik ja usutavalt hirmutav. Pealegi on Herzog väga muhe jutuvestja (tema «Orca» on samuti kindla peale minek),» soovitab Tarantino. «Tõenäoliselt on seda nüüd veelgi mõnusam lugeda, sest me teame, et Aafrika tapjamesilased ei vallutanudki läänepoolkera.»
David Carradine, «Endless Highway» (Lõputu kiirtee)
«Joseph Von Sternbergi autobiograafia kõrval on see mu teine lemmik autobiograafia, mis on kunagi kirjutatud. David (pärisnimi John Jr.) elas elu, mis oleks justkui Charles Dickensi romaanist. Seda lugedes tekib küsimus, et kas ma loen lugu näitlejast või Nicholas Nicklebyst? Ma loen seda raamatut iga viie aasta tagant uuesti ja alati, kui loen, igatsen Davidit nii vähem kui ka rohkem. David oli suurepärane kirjanik. Tema kirjutamisstiil oli osalt Dickens, osalt Jack Kerouac, aga ka eksimatult Carradine,» kirjeldab Tarantino. «Andsin selle raamatu ka Ethan Hawke'ile lugeda, et näha, kas see on tõesti nii hea, kui ma arvasin. Ta ütles, et see on fantastiline ja miks ma raiskan oma aega Warren Beattyle, kui täiuslik Bill on otse mu ees. Ülejäänu on juba ajalugu,» vihjab ta oma filmile «Kill Bill», milles David Carradine Billi osa sai.
Tom O’Neill; Dan Piepenbring, «Chaos» (Kaos)
«See on üks kõige põnevamaid raamatuid, mida ma aastate jooksul lugenud olen,» kiidab Tarantino, kelle selgitusel on see tuntavalt üle kõikidest teistest Charles Mansoni raamatutest. «Kuid Mansoni ja CIA ajaloo kõrval on hämmastav ka ainuüksi see lugu, kuidas Tom O’Neill seda raamatut kirjutas. Kuigi teos on pikk, ei tahtnud ma kuidagi, et see lõppeks.»
Allikas: Amazon Book Review