Viis raamatusoovitust, et elada õnnelikumalt ja tasakaalukamalt

Foto: Shutterstock

Kõigil inimestel on oma lahingud pidada – keda vaevab unetus, keda läbielatud traumad, keda foobiad, stress, kes üritab rööpräheldes kiires maailmas kõigega hakkama saada. Heliose kirjastus on andnud välja mitmeid raamatuid, mis pakuvad tuge oma probleemide lahendamisel, et elada tasakaalukamalt ja õnnelikumalt.

«Unetute põlvkond» Heather Turgeon, Julie Wright

Meie elu vallutanud ekraanid, suur õppekoormus, noorukitele omane öine eluviis ja koolipäevade varane algus – selle kõige tõttu on teismelised pidevas unevõlas ning kannatavad «sotsiaalse ajavahe» käes.

Kui sa saaksid oma teismelist kaitsta tarbetu ärevuse, depressiooni ja kroonilise stressi eest ning tekitada tema elus sügavamat õnne- ja heaolutunnet, siis sa ju teeksid seda, eks? Raamatus „Unetute põlvkond“ lahkavad autorid üht suurimat ähvardavat ohtu teismeliste füüsilisele ja vaimsele tervisele – unevaegust. Võttes appi hiljutised teaduslikud uuringud annavad nad konkreetseid nõuandeid lapsevanematele, ent kutsuvad üles ka õpetajaid, koolijuhte, ülikoole, treenereid ja poliitikuid asuma kiirelt tegudele.

«Mis sinuga juhtus?» Bruce D. Perry, Oprah Winfrey

Lapsepõlvekogemused mõjutavad oluliselt meie hilisemat elu. Raamat „Mis sinuga juhtus?“ pakub kaasahaaravat teaduslikku pilguheitu käitumismustritele, mida me ei ole pruukinud siiani täielikult mõista.

Sügavalt isiklikes vestlustes kirjeldavad Oprah Winfrey ning tunnustatud aju- ja traumaspetsialist doktor Bruce Perry murrangulist ja tähendusrikast lähenemist traumade käsitlusele, mis võimaldab «Mis sul viga on?» asemel nüüd küsida «Mis sinuga juhtus?».

«Foobiate ja maaniate raamat» Kate Summerscale

«Foobiate ja maaniate raamat» annab põneva lühiülevaate inimeste psüühikakiiksudest – 99 kinnismõttest, nii haruldastest kui ka laialt levinud vaimse tervise häiretest, alustades näiteks arahnofoobiast (ämblikuhirm) ja süllogomaaniast (asjade kogumise sundtung) ning lõpetades koumpounofoobiaga (nööbihirm). Nupust nikastunutele on tihti ühiskonnas viltu vaadatud. Aga mida tunnevad foobid ja maniakid ise? Mis ja miks äratab neis kõige tugevamat jälestust või iha?

Foobiad ja maaniad on sügavalt isiklikud nähtused, mis ei ole enamasti moe- ega ajastupõhised, vaid kuuluvad tänapäevalgi levinud ärevushäirete hulka. Kes meist nende võrku langeb, ei sõltu ei meie sotsiaalsest staatusest, haridustasemest ega jõukusesest-vaesusest. Kuid tänapäeval mõistab ühiskond, et vaimse tervise probleeme saab ravida või vähemasti leevendada.

«Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud» Julie Smith

Dr Julie Smith – kliiniline psühholoog, keda võib nimetada ka internetisensatsiooniks, teab, kuidas astuda vastu pahale tujule, pingetele, stressile ja keerulistele olukordadele.

Rääkinud uuesti ja uuesti asjadest, mida patsient pidi meeles pidama, et eesolevale nädalale vastu astuda, küsiti temalt korduvalt: «Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?»

«Miks keegi mulle seda varem ei ole öelnud?» õpetab, kuidas vaimset tervist tugevdada ja hoida. Dr Julie Smithi tehnikad aitavad sul vastu pidada, olenemata sellest, kas tahad ärevust seljatada, kriitikaga tegeleda, depressiooniga toime tulla, enesekindlust kasvatada, motivatsiooni leida või endale andeks anda.

«4000 nädalat» Oliver Burkeman

Keskmine inimelu on absurdselt ja vihaleajavalt lühike. Kui eeldada, et elad kaheksakümneseks, on sul veidi üle nelja tuhande elunädala.

Toetudes nii muistsete kui nüüdisaegsete filosoofide, psühholoogide ja vaimsete õpetajate tarkustele, on Oliver Burkeman valmis saanud huvitava, humoorika, praktilise ja väga sügavmõttelise raamatu aja ja selle kasutamise kohta. Eitades meie ajastu asjatut püüdlust «kõik tehtud saada», tutvustab see raamat lugejatele vahendeid, mille abil luua tähenduslik elu, tunnistades samas meile antud aja lõplikkust. Saab selgeks, et paljud viisid, kuidas me seni oleme ajast mõelnud, pole vältimatud ja üldkehtivad tõed, vaid pigem kahjulikud valikud, mida oleme indiviidi ja ühiskonna tasandil teinud. Ent leidub muid ja paremaidki võimalusi.