Sinijärv soovitab: see raamat tuleb ruttu endale osta, kuni seda veel on

Juhan Viiding. Foto: Gunnar Vaidla

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab luuletajate Jüri Üdi, Joel Sanga, Toomas Liivi ja Johnny B. Isotamme debüütkogu «Närvitrükk».

««Loomingu» raamatukogu» kuldsarjale (uuema keelekasutuse järgi ja tiitlipöördelt lugedes on ametlik nimekirjutus «Loomingu Raamatukogu kuldsari») tuleb jätkuvalt tähelepanu juhtida. Kuna «Närvitrüki» uustrükki just äsja esitleti, kobige putkadesse ja poodidesse, ehk õnnestub omaks osta, kuni veel on. Et tegu ametlikult ajakirjaga, siis lisatiraažidele lootma jääda ei maksa. Kes hiljaks jääb, see raamatukokku läeb.

«Närvitrükk» Foto: Raamat

«Närvitrükk» ilmus paar kuud enne Juhan Smuuli suremist ja minu sündimist, pannes nõmedas Brežnevi-aegses okupeeritud Eestis ühe olulise märgi maha. Eesti poeesia vaates ilmselt ühe kõige olulisema. Võrreldava Koidula tulekuga, Liivi ilmumisega, Siuruga. Päramise poolsajandi vaieldamatu hakatajaga.

Neli autorit, kellest tänaseks elus vaid vagaduslikult ja -bundlikult talitanud Joel Sang. Jüri Üdist sai kiire tõusu ja kärme kustutusega elav ja siis enam mitte nii elav klassik. Toomas Liiv tegi närvitrükijärgselt väga vähe, kuid väga tihedat teksti, keskendus õpetamisele. Johnny B. Isotamm ilmutas ühe ajalooliselt mastaapse luulekogu ja rauges seejärel kauaks.

Närvitrüklased – nagu ka niinimetet kassetipõlvkond – ei ole miski bänd, mis toimib üksnes üheskoos, nad ei ole sõpruskond ega seltskond, aga nad on lillesidemega kirjandusajaloo silmis igaveseks ühte köidetud. Sinna ei saanud parata poole sajandi eest ega saa tänagi. Need neli kena noort poissi siin kaanepildil, uues sarjas selgemalt kujutet, nad ju raputasid toda tasakesi uueks sirguvat luulet tos jätkuvalt õõvtuimas ajas päris ägedasti. Ja kui raamatuesitlusel loeti selges eesti keeles ette autorite tekste vaheldumisi ilma ütlemata, kehuke luul kellele kuulub, siis selgus, et kõike lambist ära ei arva. Ongi bänd, ongi ühisosa, ongi jupike meie rahva sõnalugu.

Ei panegüüritse. Igal klassikul on siin alguspunktiski keskpärasi luulendikke, millised võiks omavahel ära segada ja laiali jagada ja midagi ei muutuks. Tähtis ent va puhas kuld. Ja kulla pärast minge ostke «Närvitrükk» koju. Võib-olla lapselaps kunagi vaimustub. Kindlasti vaimustub. Lapselaps on alati targem!

Muidu ei oleks mõtet ei elul ega kirjandusel.