Sinijärv soovitab: hea leebe jora. Kuradi terane ainult

Fernando Pessoa skulptuur Lissabonis Brasileira kohviku ees, linna turismikeskuses. Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Fernando Pessoa «Rahutuse raamatut».

Tüübiline Õnnepalu jora, võiks öelda – kohati nii masendunud, et ajab laginal naerma ja kohati nii helge, et võtab pisara silma. Pole ime, et saatesõnad ongi Õnnepalult endalt. Lihtsalt erinevalt Tõnust ei saa Fernando enam juurdekirjutusi teha. Mis kohvris oli, see kohvrist tuli. Raamat, mida ei saa kunagi lõplikult läbi lugeda, ehk küll tehniliselt ja füüsiliselt võib katsetada. Ei soovitaks. Soovitan nautida kild- ja kuldhaaval, nõnda, et alati jääb tunne, et miskit on veel läbimata, tabamata, tundmata. Hästi omane, isiklik, üldinimlik, nii lihtne – ja kättesaamatu.

Fernando Pessoa, «Rahutuse raamat». Foto: Raamat

Õnnepalu on lugeva eestlase leib ja juust, saagu siis Pessoa meeks ja marmelaadiks sinna kõrvale. Ongi vist juba saanud, sest väidetavalt hakkab parasjagu poodidest otsa lõppema jo kolmas trükk. Midagi siin meiemaalasega haagib, ja haagib ka maailmaga. Portugalist kõnelemata. Jõin Sagres’i õlut ühe Lissaboni suveniiripoe ees ja märkasin kaunist sildikest majaseinal – siin majas kirjutas Fernando Pessoa oma selle ja selle raamatu tolle ja tolle peatüki järgmised lõigud. Usutavasti on ta veel päris mitmes majas mõned lõigud kirjutanud ja ustav inimkond on oma kangelase sõrajäljed uhkeste üles märkinud. Võiks hakata ka Õnnepalu ja Kivirähki möödumisi looduses ja inimloomuses aegsasti tähistama – lugejad saaksid lustida, kirjanikud omas lõputus tagasihoidlikkuses käiksid ja pühiksid lapiga ära. Aga kui juba pronksi ja betooni on valatud, siis niisama lihtsalt ei pühi. Ja punamonumendiks ei võeta. Istub kirjanik oma kuju ees ja nuuskab ninakest – siin ma seisan ja teisiti ei saa…

«Rahutuse raamatut» soovitan tegelikult seletatamatu sõnailu ja uitava mõtte ulguvõlu tõttu. Ta on ühe linna raamat, aga ta on samal ajal paljude elude ja kõikide inimeste raamat. Kas või kaks lauset korraga võttes. Tükkhaaval kirjutet, mitmel eri kombel kokku pandud, igas arus isemoodi kokku kõlav. Raamat, mis ei ava ust uude maailma, vaid mis võimaldab palju uusi maailmu iseenese sees üles ehitada. Ülimalt loomingulisust provotseeriv teos. Kooskõla, olemasolu, mõtte ja mõttetuse varjatud mudamaadlus.

Samas, nagu alul öeldud, ka hea leebe jora. Kuradi terane ainult. Võtke aega, tundke rõõmu.