Eesti keeles ilmus Rosa Liksomi auhinnatud menuraamat «Väil»

Rosa Liksom. Foto: Pekka Mustonen

Kirjastus Koolibri andis välja soome kirjaniku Rosa Liksomi 2021. aastal ilmunud romaani «Väil», mille tõlkis Kadri Jaanits.

Alates ilmumisest on «Väil» pälvinud ohtralt tähelepanu nii kriitikutelt kui lugejatelt. Raamatu tõlkeõigused on müüdud 8 riiki ja Soomes on raamatut müüdud üle 60 tuhande eksemplari. «Väil» oli üks 2021. aasta Finlandia auhinna viiest nominendist ning sai lõpuks lugejate lemmiku tiitli.

Rosa Liksom, «Väil». Foto: Raamat

Rosa Liksom on tuntumaid ja tõlgitumaid tänapäeva soome kirjanikke. Ikka ja jälle kujutab ta Soome ajaloo tundlikumaid lehekülgi uudse vaatenurga alt. Seekord on raamatu keskmes pagulased: Lapi sõja ajal sakslaste eest põgenevad külaelanikud, kes suunduvad koos oma kariloomadega üle Tornio jõe (Väila) teisele poole, turvalisse Rootsi. Peategelaseks on teismeline tüdruk, taustaks aga pagulaste teekond ja elu võõrsil. Liksomi hingekriipiv jutustamisoskus tõuseb kõrgemale kirjeldatud sõjakoledustest, maalides meie ette pildi inimeseks saamisest murdelisel ajal, loo lõppedes jääb lugejat saatma südi ja lootusrikas tunne. Rosa Liksomi «Väil» on esimene ilukirjanduslik teos, mis jutustab mõjuvalt, põhjalikult ja ajaloolise täpsusega soomlaste kogemustest Rootsi pagulaslaagrites.

Rosa Liksom sai tuntuks eelkõige lühiproosaga, kuid suure tunnustuse nii kodu- kui välismaal tõi 2011. aastal Soome kõige olulisema, Finlandia kirjandusauhinna võitnud romaan «Kupee nr 6» (eesti keeles Koolibri 2013, tõlkinud Kadri Jaanits), mille põhjal valmis 2021. aastal ka Juha Kuosmase samanimeline film, mis võitis Cannes’i filmifestivalil grand prix.

«Väilas» pöördub Liksom sarnaselt oma eelmisele romaanile («Koloneliproua», eesti keeles Koolibri 2018, tõlkinud Kadri Jaanits) tagasi koduse keele ja lapsepõlvemaastike juurde ning mõlemad raamatud on kirjutatud kirjaniku kodumurdes. Keel on «Väilas» oluline teistelgi tasanditel, murre annab loole intiimsema ja intensiivsema värvingu, toob selle lugejale lähemale, väljendab minajutustaja sidet loodusega. Autorit tsiteerides: «Murre, mida ma kasutan «Väilas», on keel, mida ei kata veel hariduse kunstlik pinnakiht.»