Kuidas kõlavad kokku 1930. aastate «vaikiv ajastu» ning varane nõukogude aeg II maailmasõja järel?
31. märts 2023, 13:15
/nginx/o/2023/03/31/15228918t1h22c9.png)
Kunstnik Jaanus Samma, kes oma näituse «Vaikelud rahvuslikel motiividel» eest sai riikliku kultuuripreemia, on koos folklorist Andreas Kalkuniga saanud nüüd valmis samanimelise raamatu, mis uurib perioodidi Eesti ajaloos, mida tavapäraselt teineteisele vastandatakse: 1930. aastate «vaikiv ajastu» ning varane nõukogude aeg II maailmasõja järel.
Kuidas defineerida rahvuslust? Nii näitusel kui ka raamatus vaatleb Samma rahvuslike mustrite ja kujundite kasutamist Eesti tarbekunstis ja -graafikas 1930.–1950. aastatel, osutades kattuvatele märkidele ja sümbolitele. Mõlemad põhinevad Samma tähelepanekutel ja uurimistööl Eesti muuseumide kogudega ning toimib visuaalsel materjalil põhineva rahvuslike sümbolite ja märksõnade kaardistusena. Samma on rahvuslikkuse konstrueerimise vastu huvi tundnud pikemat aega ning on selle projekti raames loonud Eesti muuseumide kogudest valitud materjalile tuginedes kaksteist temaatilist kompositsiooni, mis ulatuvad Kalevipojast ja viikingilaeva kujundist Lydia Koidula fenomeni ja agraarromantikani. Peamiselt huvitab kunstnikku rahvusliku ikonograafia seos võimuga ja eestlaste enesekuvandi kujundamine selle abil.
1. aprillil kell 14 esitleb Samma raamatut Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseumis, kus sel teemal lisaks Jaanus Sammale endale arutlevad kunstiajaloolased Krista Kodres ja Rael Artel. Professor Krista Kodres oma stiili otsinguid ja rahvusluse defineerimise eri vorme Eesti ajaloos. Rael Artel analüüsib lähemalt selles peituvat intriigi, tehtud valikuid ning kaasatud nüüdiskunstnike teoseid. Vestlust juhib ajaloolane Uku Lember Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudist.
Sündmuse juhatab sisse Proloogkooli kriitikakool, kus tehti sel hooajal ühe harjutusena kooskirjutamise eksperiment just näituse «Vaikelud rahvuslikel motiividel» ainetel. Ühise näitusearutelu järel liiguti ringi kümnes dokumendis lisades oma lõike. Seejärel sai iga osaleja ühe sellise tekstikollaaži armutuks toimetamiseks. Tekkis kümme eri formaadis «dialoogi näitusega» – arvustusi, luuletusi, üks tekstigeneraator ja üks kollaaž. Igal tekstil on unikaalne toimetaja ent autorlus on kollektiivne ja anonüümne. Tulemused on kokku pandud vihikuks, mida näituse lõpetamisel performatiivses vormis lühidalt tutvustatakse.
Tekstide autorid on Mari Armei, Hans Alla, Else Lagerspetz, Helmi Marie Langsepp, Janne Lias, Maria Muuk, Rene Mäe, Laura Toots, Aivar Tõnso, Ellen Vene. Proloogkooli eestvedaja on Maarin Ektermann.