Ulmeromaan, mis lonkab igast küljest
/nginx/o/2022/08/09/14748403t1h7911.jpg)
Lyyli Suuki «Veri mäletab» on lugu Liannast, naisest, kellele on saatusest määratud roll mõjutada maailma tasakaalu. Tegu on autori debüütromaaniga, kirjutab raamatublogija Mariann Vendelin.
Neli kuningriiki, erinevate elementide kaitse all, ja viies, mis rändab ringi. Tänini valitses tasakaal, kuid üks mees otsustas, et tahaks valitseda kogu maailma. Kõik ähvardab kaosesse langeda, kuid legend räägib naisest, kelle roll otsustab tuleviku. Liannal on just õnnestunud pääseda vangistusest ning ta ei taha oma saatusest midagi kuulda, vaid valida endale ise rada, mida käia. Paraku ei saa kaua rahu, sest oma plaaniga saabub Jan, Elukonna valitseja.
«Veri mäletab» lonkab igast küljest. Mulle meeldis algus ja maailmaloome, viited pühale maale, vanadele loitsudele, kadunud preesterkonnale, aga edasi läks kõik riburadapidi allamäge. Dialoogid on konarlikud, tegelased ühekülgsed ja igavad, armastuslugu jube kuiv.
Raamat on tempokas, aga see ei tule kasuks, kuna kordagi ei teki tunnet, et hetkel toimuv on oluline murdepunkt. Tegevus libiseb mööda jälge jätmata ja raamatus ei olnud midagi meeldejäävat. Ühesõnaga sündmustik vajaks tublisti liha luudele juurde.
Tegevuskaval iseenesest midagi viga ei olnud, mõni nauditav stseen oli ka ning sõnakasutus on autoril hea. Loodan, et see ei jää tema ainsaks raamatuks.