/nginx/o/2019/03/13/11863860t1he230.jpg)
On pildiraamatuid, mis loovad lihtsalt meeleolu ja pakuvad armsaid pilte. Neid on küll tore aeg-ajalt sirvida, kuid sügavamat sisu omamata kaovad need meie mõtteist üsna kiiresti. Lihtsakoeliste pildialbumite kõrval ilmub aga ka sügavamaid teoseid, mis ärgitavad mõtteid mõlgutama ja loetut omavahel arutama. Ükskõik, kas käsitletud teemad on rasked ja tundlikud või argisemad ja fantaasiaküllasemad, kas teose toon on surmtõsine või huumorivarjundiga, probleeme märkama, tunnistama ja neile lahendusi pakkuma õhutavad need teosed kindlasti. Just niimoodi aga saavad selgemaks ka oma hirmud, igatsused, soovid. Just niimoodi saame tundma, kes me oleme.
/nginx/o/2023/04/04/15237819t1hfa72.jpg)
«Kes võidab?»
Indrek Koff
Illustreerinud Oksana Drachkovska
Tõlkinud Katja Novak
Kirjastus Härra Tee & proua Kohvi
2022
Sõja ajal langeb taevast vihma ja lume asemel pomme, tuulega koos vihisevad kuulid. Sõda pole mitte kellelegi vaja, aga kõik ei mõista seda. Miks nad küll ei saa aru, et sõda külvab hirmu, valu ja segadust? Et see rikub kõik ära, määrib kõik ära? Ainult ühte asja ei saa sõda võtta. Lootuse peale sõja hammas ei hakka. Ei hakka! Pole lootustki!
***
/nginx/o/2023/04/04/15237821t1h5358.jpg)
Piret Raud
Kirjastus Tänapäev
2023
Keset sügavat metsa elas järv. Ja kuigi ta elas imekenas kohas ning päeval tiirlesid ta kohal liblikad ja kiilid, oli järv nukker. Ta nimelt igatses. Igatses meeletult merd. Ühel päeval kukkus aga järve tühi pudel, just selle kõige suurema igatsuse sisse. «Tahaksin, et meri teaks, et ma ta peale mõtlen. Et ta teaks, et ma soovin talle head,» kurtis järv pudelile. «Kirjuta talle,» soovitas pudel seepeale, «viin su kirja meeleldi kohale.» Järv võttiski pudeli nõu kuulda ja asus oma igatsust kirja panema.
***
/nginx/o/2023/04/04/15237823t1h2a8e.jpg)
Eva Lindström
Tõlkinud Maarja Aaloe
Kirjastus Varrak
2023
Siga sõidab teel. Tee läheb läbi metsa. Äkki seisab teel hunt «Sild on katki. Selle parandamine võtab aega. Äkki tulete seniks mulle külla? Ma elan siinsamas lähedal,» pakub ta. Siga ei tea, mida teha. Kas oodata siinsamas metsa all, kuni sillal jälle sõita saab, või minna ikkagi hundiga kaasa?
***
/nginx/o/2023/02/10/15131020t1h0221.jpg)
Kertu Sillaste
Kirjastus Koolibri
2022
Ma ei karda ämblikke ega madu-usse, käratsevaid linde ega vanaema häälekat kukke. Suur must koer või minust kordi kõrgem hobune ei suuda mind samuti hirmutada. Sellega ei saa hakkama ka tiiger ega krokodill, kolme peaga lohest, metsatondist või kummitustest rääkimata. Ometi on midagi, mis hirmujudinad mööda mu selga jooksma paneb.
Kertu Sillaste sõnadeta raamatus räägitakse lugu vaid piltide abil.
***
/nginx/o/2023/04/04/15237863t1h28a8.jpg)
Irene Verdú
Illustreerinud Verònica Aranda
Tõlkinud Kadri Põdra
Kirjastus Tammerraamat
2023
Tuul leiab peale tormist ööd kirja. Vihm on aadressi ümbrikult maha pesnud ja tuul otsustab kirja avada. Seal on imeilus sõnum «Ma armastan sind». Küll oleks kahju, kui see sõnum kohale ei jõuaks. Nii võtabki tuul hoogu, lennutab kirja taevasse ja kukutab sealt uuesti alla. Kiri kukub maja katusele, libiseb sealt korstnasse ja maandub otse pahurale Härra Kassile pähe. Härra Kass loeb kirja läbi ja muutub rõõmsaks. Kes võiks küll mind armastada, mõtleb Härra Kass. On see ehk Preili Hani või hoopis Preili Kana?