Ilmus lugu, millesse armutakse

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Postimehe kirjastus andis välja Joanna Quinni New York Timesi bestselleri «Vaalaluu teater». See on lugu armastusest, perekonnast, vaprusest, kaotatud süütusest ja eneseleidmisest.

Selge ilmaga on meri võimatult türkiissinine ja kui päike loojub, viirutavad taevast pillavad roosad ja lillad toonid, valgustades mägiseid saari, mis kaldalt kätte paistavad. Neil kordadel tunneb Cristabel tohutut rõõmu, peaaegu valusat teadmist, et ta on elus ja hingab.

Joanna Quinni, «Vaalaluu teater».
Joanna Quinni, «Vaalaluu teater». Foto: Raamat

**

Ühel tormisel 1928. aasta ööl uhuvad merelained Inglise kanali rannale surnud vaala. Seaduse järgi kuulub korjus kuningale, ent 12-aastasel orvul Cristabel Seagrave’il on teised plaanid. Ta kaasab oma õe Flossie, väikevenna Digby – kauaoodatud pärija Chilcombe’i häärberile –, noorima köögitüdruku Maudie Kitcati ja perekonda külastava kunstniku Tarass Grigorjevitš Kovalski, et üheskoos ehitada vaala hiigelsuurte roiete vahele teatrilava. Cristabelile on Vaalaluu teater varjupaik hoolimatute kasuvanemate ja tragide guvernantide eest ning paik, kus tema kujutlusvõime õitsele puhkeb.

II maailmasõja alguseks on Cristabelist sirgunud isepäine noor naine. Nii temast kui Digbyst saavad Briti salaagendid natside okupeeritud Prantsusmaal. Õde-vend avastavad endid mängimas varasemast tunduvalt ohtlikumat näitemängu, mis ähvardab perekonna lahku kiskuda.

Raamatu autor Joanna Quinn sündis Londonis ja kasvas üles Edela-Inglismaal Dorsetis, kohas, kus leiab aset tema debüütromaani «Vaalaluu teater» (2022) tegevustik.

Joanna on töötanud ajakirjanikuna ja heategevussektoris. Tema lühilugusid on avaldanud The White Review ja Comma Press. Joanna elab endiselt Dorsetis pisikeses rannaäärses külas ja õpetab loovkirjutamist.

Märksõnad

Tagasi üles