Kristiina Ross: eesti kirjakeele üle vaieldi ka ligi 400 aastat tagasi

Kristiina Ross, Keeleinstituudi teadur. Foto: Peeter Langovits

Eesti Keele Instituudi keeleajaloolaste värske uurimus näitab, et kui ligi 400 aasta eest kujunes eesti kirjakeel, tekkisid kohe ka teravad konfliktid selle arendamise ja tuleviku suhtes ning juba esimese sajandi jooksul jõudsid vastaspoolte vaated murranguliselt muutuda.

Täna, 11. aprillil kell 15 esitletakse Eesti Keele Instituudis raamatut «See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732». Ühe autori, Eesti Keele Instituudi juhtivteaduri Kristiina Rossi kinnitusel vaieldi eesti keele üle 300-400 aastat tagasi vähemalt sama tuliselt nagu tänapäeval.

«Sageli mindi vastaspoole seisukohtade sarjamisel lausa kurjaks või sarkastiliseks. Kui muu ei aidanud, võeti appi ka teisitiarvaja inimliku eripäraga seotud argumendid,» rääkis Ross.

EKSA raamat «See kuningas sest auvust, põrgukonn ja armutaim. Eesti keelemõte 1632–1732». Foto: Raamat

Rossi sõnul torkab silma seegi, et paljud teemad, mis tol ajal kirgi kütsid, olid tänapäevastele üsna sarnased. «Näiteks küsimus sellest, kas kirjakeele kujundamisel tuleks tugineda eestlaste tegelikule kõnepruugile või tuleks katsuda suunata keelt mingite kõrgemate ideaalide poole,» tõi teadlane välja.

Teos annab ülevaate sellest, kuidas saja aasta jooksul, mis kulus Heinrich Stahli käsiraamatu katekismuse sissejuhatusest (1632) kuni Eberhard Gutleff noorema eessõnani Anton Thor Helle koostatud grammatikale (1732), tegid kirjakeele arendajate vaated üldisi moe- ja mõttevoole järgides läbi mitu murrangut, mis jätsid oma jälje ka meie kirjakeelde.

Raamatusse on eesti keelde tõlgituna koondatud seni avaldamata või hajali ilmunud kirjad, koosolekute protokollid ja trükiste saatesõnad, millest selgub, mida arvasid keelest ja selle korraldamisest eesti kirjakeele loojad – saksa (ja rootsi) vaimulikud.

«Kolme autori pühendunud uurimistööst sündinud raamat on eesti kirjakeele kujunemisloost, seda suunanud ja kandnud suurtest ideedest, elavatest aruteludest ning muidugi keelekirglikest inimestest,» kommenteeris raamatu eelretsensent Inna Põltsam-Jürjo.

Raamatu koostasid Kai Tafenau, Kristiina Ross ja Aivar Põldvee, kellelt pärinevad ka üldistavad käsitlused tollasest keeleelust Eestis ja publitseeritavates dokumentides kajastuva keelemõtte avaldumisest tegelikus kirjakeeles kirikulaulude tõlgete näitel.

Raamatu valmimist on toetanud Eesti Teadusagentuuri grant PRG34 «Võimusuhted ja identiteet 16.–18. sajandi eesti kirjakeeles» ja Euroopa Liit Euroopa Regionaalarengu Fondi kaudu (Eesti-uuringute Tippkeskus).