GALERII ⟩ President Karis avas Amsterdami raamatukogus Eesti kogu

President Alar Karis avas eile Amsterdami Avalikus Raamatukogus kõikide keelte majas 300 raamatuga Eesti kollektsiooni, mis sisaldab raamatuid ilukirjandusest kuni teatmeteosteni erinevatelt Eesti autoritelt. Tegemist on Eesti saatkonna ja kogukonna erakordse ettevõtmisega ning antud raamatukogus esimese raamatute kollektsiooniga Põhja-Balti regioonist.

«Nüüd on siin võimalik tutvuda Eesti kultuuri värvidega. Saada teada rahvast, keda mitmekülgne kirjamees Ain Kaalep kutsus Euroopa indiaanlasteks, seda muidugi naljatledes ja huvi äratamiseks, kuid eks tubli annus tõde on selles tema mõttes olemas,» lausus riigipea.

«Kui hakkasin mõtlema Eesti kollektsiooni avamisele Amsterdami Avalikus Raamatukogus, siis meenus mulle üks mõte meie kirjanikust presidendilt Lennart Merilt: «Euroopa ei ole supp, vaid mosaiik, kus igal kivikesel, kui tahes väikesel, on oma värv,» lausus president Karis. «Neid eri kultuuride värve, olgu Euroopas ja kaugemal, aitavad just sellelaadsed keskused meil paremini näha ja maailma kultuuride rikkuses selgemini orienteeruda. Ära hoida eripärade segunemise üheks hägusaks supiks,» lisas ta.

«Kultuuride tundmine ja hindamine ning püüd neid mõista, aitab meil ju tegelikult mõistlikult koos elada ja hoiduda hävitavatest konfliktidest. Teadamatus ja sallimatus seevastu loovad viha ja hävingut, mida näeme praegu Venemaa sõjas Ukraina vastu,» sõnas president Karis.

«Kuid siin raamatukogus olles peame ka mõistma, et ega Gutenbergi trükimasin või internet ise meid veel targaks ei tee ja maailma palju paremaks ei muuda. Need leiutised on andnud meile võimaluse ja meie peame neid võimalusi õppima nutikalt ja üldiseks hüvanguks kasutama. Infost pungil ajastul vajame just kriitilist pilku ning oskust eristada olulist vähetähtsast ning siin saab abiks olla just raamatukogu, mis aitab elus hoida kõige suuremat tarkust: jääda igas olukorras õppimisvõimeliseks,» ütles riigipea.

President Karis kinkis raamatukogule Eesti kirjanduse kollektsiooni viis raamatut: Kristiina Ehini «Janu on kõikidel kaks», Piret Raua «Järve kiri», Viivi Luige «Kuldne kroon», Fred Jüssi «Olemise mõnu» ning Tõnu Õnnepalu «Eesti loodus».

Eesti kollektsioonis leidub riiulitel näiteks Jaan Krossi, A. H. Tammsaare, Viivi Luige, Karl Ristikivi, Andrus Kivirähki, Sofi Oksaneni, Valdur Mikita, Eno Raua ja Aino Perviku teoseid. Ilukirjanduse värvikatest lugudest kuni teatmeteoste selgete faktideni annavad kõik kokku pildi sellest, kuidas Eesti on kujunenud just selliseks nagu ta tänaseks päevaks on. Kogus on ka 1950.-1970. aastatel ilmunud pagulaseestlaste raamatud, millel on oluline osa Eesti kujunemis- ja saatuseloos. Raamatute hulgas on palju ilukirjandust, ajaloolist materjali, teoseid kultuuri ja traditsioonide kohta ning ka kaasaegseid kirjanduspärleid. Raamatuid on nii eesti, hollandi kui inglise keeles.

Eesti kirjanduse kollektsiooni ja raamatute nurga on kokku pannud koostöös Eesti saatkond Madalmaades, Eesti Rahvusraamatukogu ja Eesti Maja Hollandis.

President Karis külastas eile Rotterdami Erasmuse Ülikooli, kus ta on ise teadlasena töötanud. Ta pidas seal tudengitele ja teaduritele kõne väljakutsetest rahu saavutamiseks Euroopas. Samuti kohtus riigipea Madalmaade Kuningriigis tegutsevate Eesti aukonsulitega ning Hollandis tegutsevate Eesti ettevõtjate ja nende partneritega.