:format(webp)/nginx/o/2023/04/16/15260210t1hab3f.jpg)
Eesti Rahvusraamatukogu kogutud statistika põhjal laenab keskmiselt inimene aastas 7 raamatut, kuid on maakondi, kus tulemus oli oluliselt suurem. Kõige rohkem laenati möödunud aastal Põlva, Hiiu ja Võru raamatukogudest, kus registreeriti ligikaudu 14 laenutust aastas ühe elaniku kohta.
Aastal 2022 laenutati inimese kohta keskmiselt aasta jooksul 7 raamatut. Kui võrrelda seda kümne aasta taguse tulemusega 2013. aastal, mil laenutuste keskmiseks arvuks märgiti 8,2 raamatut inimese kohta, on laenutusi inimese kohta vähem. Väiksem laenutuste koguarv kõneleb alternatiivsete meelelahutuse võimaluste kasvust ning kahanevast elanike arvust.
«Raamatukogude laenutuste, aga ka külastuste arvu tuleb alati vaadata koos demograafiliste muutustega – kas ja kuhu tuleb inimesi juurde, kus jääb vähemaks. Võrdlust kümne aasta taguste andmetega mõjutavad ka vahepeal toimunud haldusreformist tulnud muudatused. Arvestades kõigi täiendavate vabaaja veetmise võimalustega, mida kümme aastat tagasi sellises mahus veel ei olnud, on hea tõdeda, et keskmine raamatute laenutuste arv Eestis kokku on siiski püsinud viimase kümne aasta sees 7–8 raamatu ringis,» kõneles Eesti rahvusraamatukogu üleriigiliste raamatukoguteenuste arenduskeskuse statistikateenuse juht Riin Olonen, kes rõhutas, et raamatukogud pakuvad oma kasutajatele palju rohkem, kui laenutamine ja järjest rohkem on ka e-teenuseid, mille kasutamiseks ei pea enam raamatukokku kohale minema.
Maakondade aktiivsemad 2022
Paljudes maakondades on laenutamise harjumus püsinud kõrge, kui võrrelda aastate 2013 ja 2022 andmeid. Kõige aktiivsemad raamatute laenajad olid 2022. aastal põlvamaalased. Ligi 25 000 elanikuga Põlvamaal registreeriti inimese kohta laenutusi 14. Põlva maakonna kannul püsis kahekohaliste laenutusnumbritega Hiiu ja Võru maakond, kus kummaski jäi laenutuste arv elaniku kohta pisut alla 14. Kõik kolm maakonda näitasid kõrgeid laenutuse numbreid samuti 2013. aastal.
«Vahed on väga väiksed ja sisuliselt on Põlva, Hiiu ja Võru maakonnad laenutuste tulemustelt olnud väga head nii aastal 2022 kui ka kümne aasta eest 2013. aastal,» kõneles Riin Olonen, kes lisas, et kõige suuremad laenutuste ja külastuste arvud on Tallinna ja Tartu raamatukogudel, kuid kuna seal on ka elanikke kõige rohkem, siis nende keskmine tulemus teenindatava kohta jääb väiksemaks.
Eesti Rahvusraamatukogu üks ülesannetest on koguda iga-aastast raamatukogude statistikat. Aprilli jooksul tuleb Eesti Rahvusraamatukogul esitada kõikide maakondade raamatukogude kohta kogutud andmed Statistikaametile.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)