Koolipsühholoog: internetis suhtlemine on kaasa toonud mõne elementaarse oskuse kahanemise

Auli Andersalu-Targo. Foto: Gerli Tooming

Pidev kriisisituatsioonis elamine andis vaimse tervise ekspertidele tõuke kirja panna kriisidega kohanemise käsiraamat noortele ja kõigile, kes soovivad noori mõista ja neid vaimse tervise raskuste korral toetada.

Koolipsühholoogi ja raamatu «Kriis-mis siis?!» kaasautori Auli Andersalu-Targo sõnul on noored mõnes aspektis vaimsest tervisest täiskasvanutest teadlikumad, kuid samas on tema sõnul vähenenud suhtlemisoskus.

«Noored suhtlevad palju internetis, kuid näost-näkku suhtlemise vähenemine on kaasa toonud ka mõne elementaarse oskuse kahanemise. Tean lapsevanemat, kes harjutab koolikatsete jaoks oma lapsega vestluse ajal silma vaatamist, sest peamiselt internetis suheldes, ei ole laps harjunud seda tegema,» rääkis raamatuesitlusel Auli Andersalu-Targo.

Ta rääkis ka, et lapsed, kes kannatavad ärevus- ja paanikahoogude all ei leia kodust tuge, sest vanemad ei ole vaimse tervise probleemidest teadlikud. «Last ei usuta kodus või pisendatakse tema probleeme ning nad jäävad oma murega üksi. Samas olen koolis näinud, et gümnaasiumiõpilane pakub nooremale õpilasele, keda on tabanud paanikahoog, tuge,» rääkis Auli Andersalu-Targo.

«Lapsevanemad, aga ka õpetajad vajavad rohkem infot noorte vaimse tervise probleemide kohta: kuidas vaimse tervise probleeme märgata, kuidas reageerida, kust leida abi. Samuti on oluline lastele ja noortele endile selgitada, kuidas nemad ise saavad oma vaimset tervist toetada,» selgitas koolipsühholoog Kairi Kull.

Pilgrimi kirjastatud raamatusse «Kriis-mis siis?!» on kokku kogutud noorte vaimse tervise raskustega seotud küsimused koroona-aastatel, millele vastasid vaimse tervise valdkonna eksperdid: Ailen Suurtee, Anna Nõmmik, Auli Andersalu-Targo, Elina Kivinukk, Ere Vasli, Gea Ashilevi, Grete Arro, Jaan Aru, Kairi Kull, Tuuli Junolainen ja Anna-Kaisa Oidermaa.