Eesti Kultuurkapitali Hieronymuse sarja toetamiseks annetati viieks aastaks 300 000 eurot

Hieronymuse sari. Foto: Eesti Kultuurkapital

Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa, eraisikust annetaja ja Postimehe Fond allkirjastasid tõlkeprogrammi Hieronymus tegevuse toetamise jätkamiseks sihtannetuse lepingud.

See on juba teistkordne annetus Hieronymuse sarja toetuseks. Aastail 2018–2022 toetasid sarja eraisikust annetaja 100 000 euroga ja AS Eesti Meedia 100 000 euroga. Stardikapitali 20 000 eurot lisas AS Altamira. Kultuurkapitali poolne panus sarja toetuseks oli toona 30 000 eurot aastas, alates 2022. aastast on see 50 000 eurot aastas.

Hieronymuse sarja tõlkeprogramm loodi 2018. aastal koostöös Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni, Eesti Kultuurkapitali ja erakapitaliga klassikalise ilukirjanduse oluliste maailmaklassikasse kuuluvate teoste eesti keelde tõlkimise toetamiseks. Programmi raames toetatakse lisaks tõlkimisele nende teoste toimetamist, kommenteerimist ja järelsõnastamist ning tekstide valimike koostamist ja kirjastamist Hieronymuse sarjas, samuti ilmunud teostest e-raamatute valmistamist.

Programmi eesmärk on toetada oluliste maailmaklassikasse kuuluvate teoste eesti keelde tõlkimist, rõhuasetusega vanemal ilukirjandusel, mille koht kirjanduskaanonis on kindel, kuid mille tõlked on jäänud eesti lugejale seni kättesaamatuks. Eesmärk on avardada eesti lugeja maailmapilti ja kultuuritunnetust, täiendades varem puudu olnud lugemisvara.

«Eesti parimad tõlkijad ja kirjastajad on saanud järgmiseks viieks aastaks taas töörahu ja kindluse, et maailmaklassikasse kuuluvate ilukirjanduslike tüvitekstide väljaandmine saab jätkuda,» märkis Kultuurkapitali juhataja Margus Allikmaa. «Ei piisa sellest, kui meist eestlastest räägitakse mõne edetabeli põhjal hästi – eurooplaseks või laiemalt kultuurrahvaks saadakse siis, kui me ka ise oskame teistest midagi arvata – tunda nende kultuurilugu, komberuumi, jumalaid ja deemoneid. Vanad, esmapilgul võõrad, ilukirjanduseks vormitud ja klassikaks saanud tekstid jutustavad meile aga meie omas keeles just neid lugusid, mida tundmata jääme pidama poolel teel. Tugeva abikäe sarja ilmumise jätkamiseks on ulatanud kaks missiooniga eraannetajat – see on uskumatult äge ja loodame, et selliseid humanitaarhuvidega metseene saab tulevikus olema aina rohkem. Tänaseks on pea 30 sellist tüviteksti juba raamatuna ilmunud ning teist samapalju töös – seda tulemust on meie kultuuriruumis võimatu alahinnata.»

Sarja üks algatajatest ja eksperdikomisjoni liige Triinu Tamm lisas, et kui vaadata viimaste aastate Eesti tõlkeilukirjanduse üldpilti, on näha, et klassikalist ilukirjandust ilmub pigem vähe. «Kui mõned üksikud erandid välja arvata, siis ongi maailmakirjanduse olulisemad teosed ilmunud nimelt Hieronymuse sarjas. Ka keelelise mitmekesisuse koha pealt on Hieronymuse sari pakkunud head vaheldust, tõlkeid on tehtud 15 eri keelest, muu hulgas näiteks sanskriti muinaspõhja ja pärsia keelest, ka klassikalisest hiina ja jaapani keelest. Ajalises plaanis on pilt erakordselt avar, sarjast leiab näiteid nii 3. sajandi Hiina ja India jutukirjandusest kui ka 20. sajandi Euroopa autorite meistriteoseid.»

«Tõlkijate – aga ka lugejate ja kirjastajate, sest see teeb ühe välja – vaatepunktist on Hieronymuse sari üks viimaste aastate olulisemaid ettevõtmisi,» sõnas sarja üks algatajatest, tõlkija Heli Allik. «Kui tõlkijad ei pea ummisjalu kiirustama ning saavad oma töö eest tasu, mis võimaldab rahulikult keskenduda ja teha ajas või ruumis kaugemate ja keerulisemate tekstide tõlkimiseks vajalikku uurimistööd, kui kirjastused ei ole kohustatud avaldama vaid kõige värskemaid hitte ning kui lugejad tunnevad, et neid võetakse tõsiselt, suudab meie tõlkijaskond korda saata väikesi imesid. Ning võimalus tõlkeid ees- ja järelsõnastada, kommenteerida, viiteaparatuuriga varustada ning illustratsioonidega täiendada aitab luua neile hädavajalikku konteksti. Sarja avaüritusel ütles Marju Lepajõe: «Kui otsida värskust, uusi teemasid (sest teemade ring on tõesti kokku kuivanud, ikka lahutus ja reis või reis ja lahutus), uusi kujutusviise, uusi vaimseid naudinguid, uusi maitseid, uusi ideid, mille puuduses ühiskond vaevleb ja mistõttu üksteisele väsimatult etteheiteid tehakse, siis tuleks pilk pöörata maailmakirjanduse ajaloo poole. Sealt leiab alati midagi sünteesida. Sõnakunst on kogu aeg see hapnik, mis elustab mõtteid ja tundeid. [—] Seda värskust, mis tekib kokkupuutest varasemate aegadega, ei asenda kui tahes suur hulk tänapäeva kirjandust.» Ja seda värskust aitabki Hieronymus meie ellu tuua.»

Loeteluga ilmunud raamatutest saab tutvuda siin.