Kas ego on hävitav või väestav jõud?

Maria Baydar. Foto: Karen Härms

Coach Maria Baydar arutab oma uues raamatus «Enesekasutusjuhend. Avasta oma superpotentsiaal», kas meie ego hävitab meid või pigem annab jõudu ja väge.

Mis on ego?

Maria toob raamatus egot käsitleva peatüki alguses välja ego teadusliku definitsiooni - psühholoogiliselt käsitledes on ego inimese enesehinnang iseenda olulisusest. Psühhoanalüüsis peetakse ego mõtlemist selleks osaks, mis testib reaalsust ja personaalset identiteeti ja vahendab neid teadvuse ja alateadvuse vahel. Sigmund Freudi loodud psühhoanalüütilises käsitluses on ego üks psüühika komponent ja tähendab «mina».

«Egol on palju definitsioone ning sageli mõistetakse seda valesti. Ego pole tegelikult halb ega hea, kuid teadvustamata ja alajuhitud ego võib tõesti mõjuda hävitavalt ja kahjustavalt inimese elule ja teda ümbritsevale,» toob autor välja.

Ühiseks nimetajaks hirm

Raamatus arutletakse, et mis see ego tegelikult on. Maria toob välja kõik omadussõnad ja käitumismustrid, mis seostuvad meile inimesega, keda juhib tema ego:

• ülbus,

• kontrollivajadus,

• domineerimine,

• agressiivsus,

• viha,

• kadedus,

• tingimused,

• nõudmised,

• mina, mina, mina, ainult minu arvamus on tähtis, mina tean, kuidas on õige,

• armukadedus, ohvriroll… jne.

Mis on kõikide nende omaduste ühine nimetaja? Hirm. Kõikide nende omaduste taga ongi hirm, sest ego näeb kõike läbi mina-spektri.

Ego pole ainult halb

Ego on osa ellujäämisinstinktist, hoolitsedes alati selle eest, et inimesel oleks turvaline. Seetõttu võib sageli ego-osa reageerida emotsionaalselt jõuliselt. Ego pole aga üdini halb. Ego on inimesele väga vajalik, et tal säiliks enesetunnetus ja taju, minapilt, isiklikud piirid, huvid, soovid, eesmärgid, unistused, eneseteostus jne. Ego paneb inimest tegutsema soovitu nimel. Vaid kontrolli alt väljunud ja mitteteadvustatud ego on kahjustav ja hävitav.