:format(webp)/nginx/o/2023/04/20/15267324t1h597b.jpg)
Kate Summerscale’i «Foobiate ja maaniate raamat» annab põneva lühiülevaate inimeste psüühikakiiksudest. Autor täpsustab, et foobiad ja maaniad on sügavalt isiklikud nähtused, mis ei ole enamasti moe- ega ajastupõhised, vaid kuuluvad tänapäevalgi levinud ärevushäirete hulka. Näiteks kimbutas üks maania Apple’i kaasasutajat Steve Jobsi – see oli koumpounofoobia.
Jobsi foobia pani aluse iPhone’i puutetundliku ekraani loomisele
Apple’i kaasasutaja Steve Jobs kandis kuuldavasti kõrge kaelusega džempreid, sest kannatas koumpounofoobia ehk nööbikartuse all (koumpouno tähendab uuskreeka keeles nööpi). Tema toonase kolleegi tarkvaradisainer Abraham Faragi sõnul laienes Jobsi foobia ka kõiksuguste aparaatide nuppudele ja klahvidele.
/nginx/o/2022/12/02/14999523t1hf91b.jpg)
1990. aastatel, rääkis Farag, oli Jobs möödunud arvutihiire prototüübist, millele olid klahvid veel paigaldamata. «Geniaalne,» märkis ta. «Mingeid klahve pole üldse vaja.» Seda kuuldes sööstsid tarkvarainsenerid välja töötama klahvideta hiire varianti.
Niisamuti olevat iPhone’i puutetundliku ekraani loomine olnud osaliselt ajendatud Jobsi vastumeelsusest telefoniklahvide vastu. Koumpounofoobidele on ebameeldiv isegi mõte, et nad võiksid nööpi puudutada.
Vastikus nööpide vastu
Lisa Cross, mikrobioloog Edela-Inglismaalt Devoni krahvkonnast, rääkis Guardianile, et ta oli lapsest saadik nööpide vastu vastikust tundnud. Eriti jälgid olid libedad plastnööbid ja lahtitulnud nööbid.
«Villase mantli kinnituspööras pole midagi hullu,» ütles ta, «teksaste metallnööpides ka mitte, aga kõik muu, näiteks pluusi kinnises, on kohutav. Sellest kohutavam on põrandale kukkunud nööp, mis pole rõivaeseme küljes, ja kõige kohutavam on äratulnud nööbi asemele jäänud niidijupp.»
Väga vähesed koumpounofoobid teavad asjaolusid, mis neil foobia vallandas. Üht naist oli õmblejast ema alatihti nööpide eest hoiatanud, kartes, et laps pistab mõne suhu ja lämbub.
Nööbifoobist mees mäletas, et väikese poisina oli ta kord valu tekitanud hambaravi ajal üksisilmi hambaarsti pluusinööpe vaadanud – võib-olla meenutasid nööbid talle edaspidi hambaid, mis rippusid jämedat kiudu pidi igemest väljas või klõbisesid hambaarsti metallkausis. Nööbid on rõivastega samas suhtes nagu hambad kehaga: osad, mis võivad lahti tulla, ära kukkuda.
Vahest vihjab ripnev või äratulnud nööp peale kaotuse ka paljastamisele, tahtmatule avanemisele.
Miamis elava üheksa-aastase ladinaameerika päritolu poisi foobia sai alguse lasteaia kunstitunnis, kui ta endale tohutu suure kausitäie nööpe kaela tõmbas. Pärast seda hakkas ta vihkama päevasärke ja kartma kõiki nööpidega esemeid.
Need meenutasid nööbikausi hirmsa kõrinaga ümberminekut ja enesekontrolli kaotamist, pealegi olid need kammitsemisvahendid: koolipluusi kinninööpimine tähendas, et jälle peab minema klassi, kohta, kus too õudne sündmus oli aset leidnud.
Koumpounofoobide seas on levinud tunne, et nööbid on mürgised või saastavad
«Nööbi puudutamine oli minu jaoks sama mis prussaka puudutamine,» ütles 22-aastane Gillian Linkins Hampshire’ist 2008. aastal Londoni Metrole. «Tekib tunne, et see on räpane, vastik ja vale.»
Psühholoogid on hakanud uurima nööbifoobia ja vastikuse seost. 2020. aastal uurisid Stanfordi ülikooli teadlased 29-aastast Aasia päritolu ameeriklannat, kes jälestas nööpe, eriti neid, mis kõlkusid riidelapi küljes või vedelesid põrandal. Naine kirjeldas, et tunneb sellistel puhkudel tülgastust ja ka hirmu, ning ilmutas nööpide vastu «kõrgendatud varajast tähelepanu», sellist kõrgenenud teadvustamist, mille harilikult vallandavad ainult «bioloogiliselt olulised» objektid, näiteks prussakad või veri.
Stanfordi meeskond arutas, kas koumpounofoobia on trüpofoobia, augukobaravastikuse vorm, kuid avastas, et «kaanonile vastavad» nelja auguga plastnööbid häirisid uuritavat isikut rohkem kui kahekümne tihedalt lähestikku asuva auguga nööbid. Naine oli foobiline nööbi kui terviku, mitte selle perforatsiooni vastu.
«See demonstreerib esimest korda,» kirjutasid uurimuse autorid «et bioloogiliselt ette valmistatud foobiate omadused võivad esineda ka ohutu, mittesaastava, bioloogiliselt mitte ette valmistatud objekti foobias.»
Koumpounofoob kohkub nööpide ees tagasi samamoodi, nagu kohkuks ta tagasi raske haiguse ees.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)