/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/04/21/15269790t1h1c09.jpg)
Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab Asko Künnapi kogumikku «Kosmoserotid: RottenRoll», mis sisaldab 30 aastat Kosmoserotte sõnas ja pildis.
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Raamat, mis võib õpetada lugema, nägema ja hulle värke välja mõtlema
A-jee, ma tean küll, kui ilus ja viisakas on oma sõbra raamatust kirjutada tutvikut ja kui mitu mittesõpra seepeale urisema kukuvad. Sama hästi tean, kui kole ja ebaviisakas on märkimata jätta, kui sõber on tootnud teose, mida inimesekestele soovitamata jätta oleks puhas patt.
/nginx/o/2023/04/21/15269789t1h410c.jpg)
Kosmoserottide saaga sai alguse hulk aastaid enne seda, kui ma Askost midagi teadsin või tema minust. Üheskoostegelemiste värgini jäi rotistiku sünnist ikka kõva kümnend. Ja kui kosmoserotid Tähekese tagakülgedel uuesti ilmarahwa ette tulivad, tunnistan, ei olnud ma teps mitte Tähekese püsilugejate ega sihtrühma seas. Nii et praegune koondkogu saabus mulle täielise üllatusena. Ühtäkki palus autor mul teha ühe sissejuhatavatest tekstidest. No mida hekki!
Hekki-hekki, aga materjal on vägev. Ma ei saa öelda, et see on puhas lasteraamat või koomusk või keda iganes. Koomiksi-sõna on juba nagu neegri-sõna, et ära parem tarvita. Graafiline romaan ei kõlba siinkohal ka. Graafilised novelletid? Disainanekdoodid? Nood lood on hääd nii suurtele kui väikestele, nad on justkui laiendet pilapildid, siin sees on oma pikk lugu ja palju pisikesi naksahtusi. Umbes nagu tänapäeva telesarjades. Rotid haagivad. Perekond van Gouda kulg universumis pole põrmugi nirum kui Forsyte’ide saaga või Dallas või mõni Mehhiko armuilm. Pigem etem. Napakam kindlasti.
Pool sajandit tagasi ilmus okupeeritud Eestis ilmutuslik piraatraamat «Piilupart, Miki ja teised». Tõi luba küsimata halli lögaga kaetud sovetimaale värve ja väärtusi. Usun, et uue põlvkonna jaoks võivad kosmoserotid teha sedasama. Õpetada lugema, nägema ja hulle värke välja mõtlema. See kõik on siin sees olemas. Loetagu ja võetagu. Ah, mis, rotid on ühe põlvkonna jagu ju juba orbiidil töllerdanud, neist on sündinud kosmosemutid ja kindlasti veel palju muud hääd ja huvitavat. Ma lihtsalt lasen lootuskiired vallale, et eestikeelse koomuski klassika valgus saab paistma veel mitmete peakeste peale. Ja tegelikult tahan näha, et nii suured kui väikesed saaksivad tubli lõuatäie naerda. Ja kukkuda edasi joonistama. Vabavara, vaba maa. Kuniks elu.
On lasteraamat. Ent on ka suurteraamat. Nautimist väärt.