:format(webp)/nginx/o/2023/04/25/15279802t1hcaba.jpg)
Rupert Grint sai tuntuks Ron Weasley rolliga «Harry Potteri» filmisarjas, kui ta oli vaid 11-aastane. Poisist on aga ammugi mees sirgunud ja nüüd on tegu maailmakuulsa näitlejaga, kelle eeskuju on oluline. Sotsiaalmeedias on Rupert Grint jaganud ka lugemissoovitusi, mis mõeldud siiski vaid täiskasvanutele. Siin on kaks tema lemmikraamatut, mis on ilmunud ka eesti keeles.
/nginx/o/2023/04/25/15279875t1h5947.jpg)
Anthony Burgess, «Kellavärgiga apelsin»
1962. aastal ilmunud romaani tegevus toimub tuleviku Londonis ja see on kirja pandud huvitavas keeles, mis on omapärane segu inglise ja ameerika slängist ning enamasti vene keelest pärinevaist laensõnadest. Tegelased ja sündmustik ei jää kummalisuse poolest keelele sugugi alla.
Peategelane Alex on kuritegevusele pühendunud nooruk, kes mõrvab ja vägistab süütuid kodanikke. Ta võetakse vahi alla ja ühiskonna valvekoerad hakkavad temast kõigi võimalike vahenditega kurja juurt välja kangutama. Kesksel kohal seisab filosoofiline küsimus: kumb on parem, kas omavolitsev halb inimene või hea inimene, kel puudub igasugune vaba tahe.
Kaasaegses kultuuripildis sai Alexist kultustegelane. Järgiti nii tema riietumisstiili kui kuritegelikke kalduvusi, mille tagajärjel oli Stanley Kubricku samanimeline film Inglismaal aastakümneid keelatud, nõnda et inglased pidid filmi Pariisis vaatamas käima.
Udo Uibo tõlge on oma meisterlikkuses ületamatu. Esmakordselt eesti keeles ilmudes sai «Kellavärgiga apelsin» 2001. aastal Kultuurkapitali tõlkepreemia.
John Anthony Burgess Wilson sündis 1917. aastal Manchesteris katoliiklikus keskklassi perekonnas. Manchesteri ülikoolis õppis ta inglise keelt ja kirjandust, kuid tema esimene kirg oli hoopis muusika, enne raamatute juurde asumist tegeles ta pikka aega heliloominguga. 1954. aastal läks Burgess õpetajaks Malaiasse ja Bruneisse ning kirjutas seal oma esimesed trükki jõudnud romaanid, nn Malaisia triloogia. Ühel päeval kaotas ta tundi andes teadvuse ja kukkus kokku. Tal diagnoositi ajukasvaja ja öeldi, et üle aasta talle jäänud pole. Niimoodi surma mõistetud, hakkas Burgess palavikuliselt kirjutama. Äärmiselt produktiivseks jäi ta elu lõpuni, avaldades mitukümmend romaani, kirjandusteaduslikke uurimusi Shakespeare’ist ja Joyce’ist, lisaks veel mitu sümfooniat, balleti ja ooperi.
/nginx/o/2020/11/09/13465324t1h998c.jpg)
John Steinbeck, «Hiirtest ja inimestest»
Klassika varamusse kuuluva jutustuse «Hiirtest ja inimestest» tegevus toimub Suure Depressiooni aegses Californias. Farmist farmi rändaval ja rasket tööd tegeval George’il ning tema lihtsameelsel sõbral Lennie’l pole selles karmis ja kadedust täis maailmas midagi peale teineteise ja unistuse – et ühel päeval ostavad nad väikese maja ja paar aakrit maad, kus Lennie saab kasvatada küülikuid. Ent sel unistusel pole määratud täide minna.
Nii Pulitzeri kui Nobeli kirjanduspreemia laureaat John Steinbeck (1902–1968) sai tuntuks sotsiaalse temaatikaga romaanidega. Jutustus «Hiirtest ja inimestest» kuulub Steinbecki kõige populaarsemate teoste hulka, millest on tänaseks saanud 20. sajandi ameerika kirjanduse igihaljas klassika.
Teose põhjal on vändatud mitmel korral film ning sama pealkirjaga näidendit on mänginud ka Eesti teatrid.
/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)