Terry Pratchetti tabavad tsitaadid, mis annavad pikaks ajaks mõtteainet

Sir Terry Pratchett. Foto: SWNS.com/Scanpix

Täna on inglise ulmekirjaniku Terry Pratchetti (28.04.1948-12.03.2015) sünniaastapäev. Paraku suri ta 66-aastaselt Alzheimeri tõppe. Pratchetti looming on humoorikas ja talle meeldis kõike pilada, samas on tema kirjutises elutarkust, mis paneb pikemalt järele mõtlema. Siin on meistri meenutamiseks mõned tsitaadid tema loomingust.

Selleks, et tõeliselt loll olla, peab olema inimene.

(«Püramiidid», 2001)

*

Kui ebanormaalne kestab küllalt pikka aega, muutub see normaalseks.

(«Liikuvad pildid», 1990)

*

Kui inimene sureb, kaotab ta kõigepealt elu. Järgmisena lähevad illusioonid.

(«Püramiidid», 2001)

*

Ma ei üritagi asjadest aru saada, kui mu läheduses on keegi, kes seda minu eest teha võiks.

*

Õige on olla õnnelik selle üle, mis sul on. Aga kõigepealt peab olema midagi, mille üle õnnelik olla. Pole mõtet olla õnnelik selle üle, et sul midagi ei ole.

(«Orikavana», 1996)

*

Miks see küll nii on, et mida rohkem sa tead, seda vähem sa tegelikult tead?

(«Kaevajad», 1990)

*

Kummaline on see, et kui keegi pole päris kindel, et tal on õigus, üritab ta vaielda teistest palju valjema häälega, justkui üritaks ta veenda peamiselt iseennast.

(«Kaevajad», 1990)

*

See, et sa seda seletada oskad, ei tähenda veel, et see pole ime.

(«Väikesed jumalad», 1992)

*

Edu saavutamise üheks eluliselt tähtsaks tingimuseks on teadmatus tõsiasjast, et seda, mida sa üritad korda saata, on võimatu saavutada.

(«Võluv võrdsus», 1999)

*

Oma silm, vastupidiselt rahvatarkusele, pole pole sugugi kuningas. Just nägemine lõpetab uskumise, sest siis pole seda enam vaja.

(«Püramiidid», 2001)

*

Surra võib oma maa või rahva või perekonna eest, aga jumala eest tuleb elada täiel rinnal ja tegusalt – iga päev oma pikast elust!

(«Väikesed jumalad», 1992)

*

Hea plaan pole mitte see, mille tagajärjel keegi võidab, hea plaan on see, kus keegi ennast kaotajaks ei pea.

(«Hämmastav Maurice ja tema õpetatud närilised», 2001)

*

«Kes on filosoof?» uuris Brutha.

«Inimene, kes on nii arukas, et on leidnud endale töö, kus ei pea raskeid asju tõstma.»

(«Väikesed jumalad», 1992)

*

Isegi kui maailm tohutult muutub, mõtlevad inimesed juba mõne päeva pärast, et kõik on normaalne.

(«Ajavaras», 2001)

*

See, et me oleme näinud asju, mida inimene ei peaks nägema, teebki meist inimesed.

(«Ajavaras», 2001)

*

Aga võib-olla ongi reeglid ainult selleks, et inimest mõtlema panna, enne kui ta neist üle astub.

(«Ajavaras», 2001)