LUGEMISSOOVITUSED ⟩ Raamatud, mis avavad mitmekesisust eri tahkude alt

Maikuu on Euroopas pühendatud mitmekesisusele. Mitmekesisuse kuu 2023 fookuses on inimene nagu sina ise - tavaline, sõbralik, kangekaelne, nutikas, haavatav, mitmekesine. Eestis tähistame mitmekesisust Eesti Inimõiguste Keskuse eestvedamisel rääkides, kuulates, lugedes lugusid. Tähista mitmekesisust lugedes maikuus mõnda mitmekesisust eri tahkude alt avavat raamatut.

 

Lastele ja noortele

Larõssa Denõssenko «Maia ja sõbrad» (2022) - 17 eri tüüpi perekonna lugu, mis räägivad perekondade mitmekesisusest, aga samal ajal iga lapse õigusest elada ja kasvada turvaliselt ja armastatuna.

Anne-Mari Alver «Meie teistmoodi vanemad» (2018) - eri tüüpi perekondade lood.

Ben Brooks «Lood poistest, kes julgesid erineda» (2018) - raamat annab laiema vaate sellele, milline üks poiss saab ja võib olla. Aitab ületada kitsaid soorolle.

Elena Favilli, Francesca Cavallo «Unejutud mässumeelsetele tüdrukutele» (2018) - raamat annab laiema vaate sellele, milline üks tüdruk saab ja võib olla. Aitab ületada kitsaid soorolle.

Kätlin Vainola «Lood julgetest Eesti tüdrukutest» (2018) - raamat annab laiema vaate sellele, milline üks tüdruk saab ja võib olla. Aitab ületada kitsaid soorolle.

Margus Karu «Hobune Henry unenägu» (2017) - raamat sõprusest ja unistustest ja sellest, et sõbrad võib leida sealt, kust esmalt ei arvagi neid leidvat.

Astrid Lindgren «Röövlitütar Ronja» (1987) - lastekirjanduse klassika, kus Ronja julgelt traditsioonilise tüdruku norme ületab, taustaks tema sõprus Birkiga ning suhe oma ema ja isaga.

Riikka Jäntti «Väike hiir sõidab maale» (2021), «Väikse hiire päev», «Väikese hiire jõulud» jt väikse hiire lood (väikelapsele)

Piret Raud «Teistmoodi printsessi lood» - lood isemoodi printsessidest, mis lõhuvad tavapärase arusaama printsessist.

Jens Sigsgaard «Palle üksi maailmas» - raamat sellest, millist rikkust toovad meie ellu sõprused ja meile lähedased.

Maria Turtschaninoff «Maresi» (2014) ja «Naondel» (2016) - raamat kirjeldab, millise kogukonna looksid naised, kui nad saaksid elada saarel ja utoopiamaailmas. Sobib nii teismelistele kui noortele täiskasvanutele ja teistele fantaasiakirjandust armastavatele lugejatele.

Mark Haddon «Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal» (2003) - omamoodi mõrvajuhtumi uurimise raamat, kus mõrvatud on koer ja mõrvarelv on aiahark. Uurijaks ja jutustajaks on viieteistkümne aastane autistlik Christopher.

Kimberly Brubaker Bradley «Õed hundid» (2021) - Kimberly Brubaker Bradley jutustab kahest õest, keda seob armastus teineteise vastu ja ühised traumad. See on lugu seksuaalsest väärkohtlemisest, abi otsimisest ja leidmisest.

 

Foto: Shutterstock

Täiskasvanutele

Ilukirjandus

Carolina Pihelgas «Vaadates ööd» (2022) - raamat käsitleb vägivalda ja vägivallast vaikimisi, mida naised on pärast Teist maailmasõda kannatanud ning mis tekitavad jätkuvat valu ka meie kaasajas.

Jan Kaus «Vangerdused» (2020) - tõsielust indu saanud muinasjutud lähisuhtevägivallast (välja müüdud)

Tõnu Õnnepalu «Piiririik» (1993) - hea raamat mõtisklemaks, millised on me piirid, kus ja miks need asuvad ning kas neid saab ületada.

Andrus Kivirähk «Maailma otsas. Pildikesi heade inimeste elust» (2012) - väikeseid hetki ja lugusid erinevate inimeste eludest.

Eia Uus «Tüdrukune» (2019) - Romaani keskmes on naiste kehad, kogemused, pinged, hirmud ja võimalused, keskmes on ka lähisuhtevägivald.

Mudlum «Mitte ainult minu tädi Ellen» (2020) - raamat naistest ja kõige kardetumatest, kuid ometi nii loomulikest nähtustest siin elus - vanadusest, üksindusest, vaesusest ja vaimsetest häiretest.

August Kitzberg «Libahunt» (1969) - eesti kirjandusklassika, mis avab nii eestlaste traditsioone ja uskumusi, kui ka pelgust nende suhtes, kel harjumuspärasest erinev välimus ja temperament.

Triin Talk «Auhind õigesti elatud elu eest» (2022) - naise erinevatest rollidest

Victor Hugo «Jumalaema kirik Pariisis» - kus ja mis on armastus - taustaks Pariisi lihtrahvas, tänavatantsija Esmeralda ja neli meest tema elus, nende seas kehalise erisusega Quasimodo.

Jung Chang «Metsluiged: Hiinamaa kolm tütart» - Raamat jutustab kolme erineva generatsiooni hiinlanna elust, taustaks 20. sajandi Hiina.

Jean-Louis Fournier «Issi, kus me lähme?» - raamat on pühendatud autori kahele raske puudega pojale.

Romain Gary «Elu alles ees» (1975)

Sebastian Barry «Otsata päevade aegu» (2016)

Marina Stepnova «Lazari naised» (2011)

Guzel Yahhina «Zuleihha avab silmad» (2015)

Fredrik Backman «Ärevil inimesed» (2019) - vaimukas lugu sellest, kuidas erinevad inimesed erandlikus olukorras koos tegutsevad ja üksteist aitavad.

Lucia Berlin «Koduabilise käsiraamat» (2022)

Jeanette Winterson «Apelsinid pole ainsad viljad» (2008) - ühe tüdruku lugu kasvamisest väga usklikus perekonnas ja eneseavastamisest, sh sellest, et talle meeldivad tüdrukud.

Tsitsi Dangarembga «Närvilised olud» (2021)

Bernardine Evaristo «Tüdruk, naine, keegi teine» (2022)

Minna Lindgren «Raevukas lesk» (2021)

Minna Canth «Vaene rahvas» (1960)

Vanessa Springora «Nõusolek» (2022) - tüdruku ja naise lugu, keda lapsena vanem mees seksuaalselt ära kasutas.

Tommi Kinnunen «Nelja tee rist» (2014) - vaatleb ühe Põhja-Soomes elava perekonna saatust 20. sajandi murrangutes ja muutustes.

N. K. Jemisin «Viies aastaaeg» (triloogia) (2015)

Chimamanda Ngozi Adichie «Pool kollast päikest» (2006) - kolme tegelase traagilised lood Nigeeriat 1960. aastatel raputanud vägivallalaine ajal.

Jari Tervo «Layla» (2013) - naise võitlus vabaduse ja iseseisvuse eest maailmas, kus põrkuvad ida ja lääne arusaamad ning väärtused.

John Irving «Garpi maailm» (1978) - see on lugu kuulsast emast, omamoodi feministist, ning peaaegu kuulsast pojast, keda huvitab kirjutamine, seks ja maadlus. Lugeja ette astub terve armee hämmastavaid veidrikke.

Kim Thúy «Ru» (2014) - vietnami põgeniku lugu, mis viib Vietnami sõja aegsest Vietnamist läbi Malaisia Kanadasse.

Hendrik Groen «Salapäevik : Hendrik Groen, 83¼ aastat vana» (2016) - päeviku vormis lugu hooldekodus elava vana mehe igapäevaelust

Foto: Shutterstock

Kogemuslood, memuaarid, teadus, esseed

Voldemar Veedam, Carl B. Wall «Purjetamine Vabadusse» (2017) - raamat jutustab kuueteistkümne Eesti pagulase põgenemisreisist 1945. aastal üle tormise Atlandi ookeani Ameerikasse.

Piret Põldver «Hoog» (2022) - alkoholismi küüsi jäänud ja sellest välja pääsenud inimeste lood.

Jüri Lehtmets «Kohanemise meistriklass» (2022) - Jüri räägib oma loo, kuidas ta hoolimata oma raskele puudele on elurõõmus ja aktiivne ühiskonna liige.

Merilin Mandel «Jess, lapsed!» (2021) - raamat lapsevanemaks olemise vastuoludest, enesehoiust ja laste hoidmisest.

«Kalevi alt välja. LGBT+ inimeste lugusid 19. ja 20. sajandi Eestist» (2022) - ajaloolised lood lesbide, geide, biseksuaalsete inimeste, transinimeste kogemustest Eestis. Tasuta saab raamatu alla laadida siin.

«Kapiuksed valla. Arutlusi homo-, bi- ja transseksuaalsusest» (2010) - Esseekogumikku võib pidada omal alal teerajajaks – see on Eestis ilmunud raamatutest esimene, mis käsitleb homo-, bi- ja transseksuaalsusega seotud teemasid niivõrd laiahaardeliselt. Vaadeldud on näiteks trans- ja biseksuaalsuse iseärasusi, homoseksuaalsete inimeste igapäevaprobleeme ja neile pakutud lahendusi ning homotemaatika kajastamist meedias, Eesti kunstis ja kirjanduses.

Brigitta Davidjants «Jutte siit ja säält. Eestisse jõudnud inimeste lood» (2021) - Eestisse põgenenud inimeste lood. E- ja audioraamatuna saab lugeda siin.

Maria Pettersson «Erakordsed naised» (2020) - autori hinnanguvaba ja võimestava tooniga on kirjeldatud põnevaid naisi üle maailma erinevatest ajastutest.

Hannele Koivunen «Madonna ja hoor» (2008) - raamat mõtiskleb naisi puudutavate stereotüüpide üle.

Martin Pistorius «Nähtamatu poiss» (2011) - lugu sellest, kuidas haiguse tagajärjel tummaks jäänud ja ratastooli jõudnud poiss leiab tee eneseteostuseni ja tähendusliku elu ning suheteni.

Daniel Tammet «Sündinud sinisel päeval» (2006) - raamat räägib autistliku mehe Daniel Tammeti lapsepõlvest, kui ta ei suutnud leida sõpru, ja nooruseast, kus ta õppis end juhtima ning iseseisvalt elama ja armuma.

Kaarel Veskis «Autismi olemus» (2018) - Eesti oma autori poolt kirja pandud põhjalik ülevaade autismi olemusest ja neuroloogilise mitmekesisuse kaitseks.

Susanne Schäfer «Tähed, õunad ja kumer klaas. Minu elu autismiga» (2014) - Kirjutatud autismispektri häirega naise poolt, kes sai diagnoosi alles 25-aastaselt. Seni oli ta olnud kõigi ümbritsevate jaoks teistsugune, kummaline ja imelik. Raamat on sisuliselt toimetamata ja töötlemata ning võimaldab heita pilgu autismiga inimese ellu otsesest allikast.

Caroline Criado Pérez «Nähtamatud naised: andmelüngad meestekeskses maailmas» (2019)

Virginia Woolf «Oma tuba» - üks feminismi alustekste, mis arutleb selle üle, mida naistel on vaja, et olla loovad ja ennast teostada.

Marianne Mikko «Naise koht» (2021) - Marianne Mikko on südilt võidelnud sõnade ja tegudega soolise võrdõiguslikkuse eest. Nüüd on ta koondanud oma kogemused, teadmised ja nägemuse naise kohast ja rollist Eesti ühiskonnas nauditavaks raamatuks.

Mariana Mazzucato «Missioonimajandus» (2021)

Merete Mazzarella «Soodushinnaga sõit» (2022) - muhe ja humoorikas sissevaade sellesse, kuidas saada eakaks ja olla pensionär.

Michel Foucault «Hullus ja arutus: hullumeelsuse ajalugu klassikalisel ajastul» (1961) - hullusest ja sellesse suhtumisest psühhiaatriaeelsel ajastul.

Michelle Obama «Minu lugu» (2018) - Michelle Obama kehtestas end kogu maailmas naiste ja tütarlaste õiguste eest seisjana, muutis kardinaalselt Ameerika perekondade arusaamu tervislikust eluviisist, samal ajal aga oli oma abikaasa kõrval, et too saaks juhtida Ameerikat.

bell hooks «Kõik armastusest» (1999) - hooks lahkab raamatus omaenda emotsionaalse läheduse otsinguid ja ühiskonna võimetust pakkuda armastuse õppimiseks toimivaid mudeleid.

Tuula Karjalainen «Tove Jansson: Tee tööd ja armasta» (2014) - Tove, muumide looja, oli pikaajalises suhtes naisega ning raamat räägib ka nende suhtest.

Tara Westover «Haritud» (2020) - ühe naise väljapääsemise lugu oma paranoilise perekonna juurest; sellest, kuidas haridus võib päästa inimese.

Anja Wikström «Ükski pere pole saar» (2015) - liigutav ja kaasakiskuv lugu aktiivsus-ja tähelepanuhäire (ATH) ja autismispektri häirega last kasvatava pere igapäevaelust.

Michael G. Pipich «Leppimine bipolaarsusega» (2019) - USA terapeudi Michael G. Pipichi raamatut peaksid lugema kõik, kes soovivad bipolaarset häiret mõista, sest see teos on hea tugi nii patsiendile kui ka tema lähedastele. Bipolaarsel inimesel või tema vanematel on ju näiteks oluline teada, et keegi ei ole midagi valesti teinud: selle psühhikahäire riski saab inimene sündides kaasa oma geenikombinatsiooniga.

Andrew Solomon «Käbid ja kännud» (2020) - Vanemad ja lapsed oma identiteedi otsinguil.

Paula Grieg «Eikellegimaa» (2009) - «Minu nimi on Paula Grieg. Mul on kolm last ja mitte ühtki rasedusarmi. Oma kogemustest kirjutades tahan näidata, mida tähendab olla transseksuaal 21. sajandi alguses.»

Gunilla Gerland «Päris inimene» - ühe Aspergeri sündroomiga naise elu tema enda silme läbi.