Eesti keeles ilmus vene olmeulme suurmeistri valikkogu

Kir Bulõtšov, päriselus ajaloodoktor Igor Možeiko oma kodus. Foto: TASS

Kirjastuses Gururaamat ilmus vene olmeulme suurmeistri Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». Tegu on «Ulmeguru ulmesarja» kolmanda köitega. Raamatu tõlkisid Jüri Kallas ja Veiko Belials.

Kogumik «Professor Kozarini kroon» koondab kolmteist juttu aastaist 1970–1991 ehk valiku Kir Bulõtšovi loomingulisest tipp-perioodist. Lood Kuukulguri-aegsest ajanihkest kuni tulevikus toimuvate planeediuuringuteni. Südamlikud ja mitte nii südamlikud lood. Olmeulme, satiir, tunded, seiklused, katastroofid, düstoopsed ja utoopilised arengustsenaariumid. Otsekui tuleviku ajalugu, kus kõigest halvast hoolimata võidab headus.

Kir Bulõtšovi valikkogu «Professor Kozarini kroon». Foto: Raamat

Kir Bulõtšovi (1934–2003) loomingut võib sageli defineerida kui olmeulmet, enam veel – tõenäoliselt on Bulõtšovi jutulooming olmeulme absoluutne tipp. Olmeulmes on tekst esmapilgul üsna väheulmeline, autor kirjutab detailselt tegelaste elust-olmest ja tundmustest ning ulme tuleb sageli mängu alles jutu teises pooles, suisa lõpus. Samas, kui ulme välja võtta, siis pole ka juttu.

Vene-Ukraina sõja valguses on ikka ja jälle arutletud, kas vene kultuuril üldse on eluõigust, mida on väärt see või teine autor. Ka on otsitud nn head venelast. Kui nüüd Kir Bulõtšov taolisesse diskussiooni asetada, siis nn hea venelane on ta vaieldamatult – siin ei teki mingit kahtlust –, ei tema loomingut lugedes, ei tema elulooga tutvudes.

Ulmeguru Jüri Kallasel oli kogumikku koostades eesmärk koondada ühtede kaante vahele Kir Bulõtšovi parimad sarjavälised jutud ning anda ühtlasi mitmekülgne ülevaade vene ulme ühe kõige olulisema autori loomingust. Kir Bulõtšovi teostest on valminud ligi poolsada filmi, millest kõige tuntum on täispikk animatsioon «Kolmanda planeedi saladus».