Koolitaja: raha peab kasutama, muidu on see sama väärtusetu kui vanad ajalehed

Foto: Shutterstock

Raamatus «Sündinud rikkaks» viib Bob Proctor lugeja sammhaaval üllatava avastuseni, et edu pole alati millegi kättesaamatu poole püüdlemine, vaid pigem üksnes püüdmine ja olemasolevate tükikeste ümberseadmine. 

Bob Proctor (1934-2022) oli Kanada eneseabiautor ja lektor. Ta sai maailmakuulsaks raamatuga «You Were Born Rich»/«Sündinud rikkaks», mis ilmus Ameerikas juba 1984. aastal ja millest sai New York Timesi bestseller. Proctor astus üles ka üleilmseks fenomeniks saanud filmis «Saladus», mis põhineb Rhonda Byrne’i samanimelisel bestselleril.

Loe raamatust katkendit!

***

Bob Proctor, «Sündinud rikkaks». Foto: Raamat

MINA JA RAHA

Hotell Edgewater Beach

Maailma kaheksa jõukaimat rahameest kohtusid 1923. aastal Edgewater Beach’i hotellis Chicagos. Need kaheksa meest kontrollisid rohkem raha kui Ameerika Ühendriikide valitsus tol ajal. Nende hulgas olid

• suurima sõltumatu terasefirma president;
• suurima gaasifirma president;
• suurim nisuspekulant;
• New Yorgi börsi president;
• presidendiadminustratsiooni liige;
• Wall Streeti suurim «karu»;
• maailma suurima finantsimpeeriumi juht;
• rahvusvahelise arvelduspanga president.

Kindlasti tuleb tunnistada, et sinna olid kogunenud maailma kõige edukamad mehed, vähemalt mehed, kes olid leidnud raha teenimise saladuse.

Vaatame nüüd, kus olid need mehed kakskümmend viis aastat hiljem.

• Suurima sõltumatu terasefirma president Charles Schwab elas laenatud rahaga viis aastat, enne kui pankrotistununa suri.
• Põhja-Ameerika suurima gaasifirma president Howard Hopson läks hulluks.
• Suurim nisuspekulant Arthur Cutton suri võõrsil maksejõuetuna.
• New Yorgi börsi president Richard Whitny saadeti Sing Singi kinnipidamisasutusse.
• Presidendiadministratsiooni liige Albert Fall vabanes tänu armuandmisele vanglast, et saaks kodus surra.
• Wall Streeti suurim «karu» Jesse Livermore tegi enesetapu.
• Suurima finantsimpeeriumi juht Ivar Kreuger tappis end.
• Rahvusvahelise arvelduspanga president Leon Fraser tegi samuti enesetapu.

Kõik need mehed õppisid hästi selgeks raha teenimise kunsti, aga paistab, et keegi neist polnud kunagi õppinud, kuidas elada rikast elu, mis oli nende sünnijärgne õigus.

Just selliste lugude peale on paljud heasoovlikud, kuid võhiklikud inimesed öelnud «Näed, ma ju ütlesin, et pole hea, kui sul on palju raha, see on halb» või «See näitab lihtsalt, et rikkad inimesed pole tegelikult õnnelikud», aga see pole muidugi üldse tõsi. Sest kuigi näib, et need kaheksa meest olid rajalt kõrvale kaldunud, on palju jõukaid inimesi, kes on väga õnnelikud ja teevad oma rahaga tohutult head. Nad elavad mõistlikult ja heas tasakaalus.

Mõtle sellele: rahal on sinu elule suurem mõju kui peaaegu kõigil teistel vahenditel, mis sulle meelde tulevad. Tõepoolest, raha ootamatu kaotamine või omandamine mõjutab su hoiakut tohutult. Seepärast tuleb sul nõustuda, et kõik peaksid sügavuti mõistma, mis täpselt raha on ja millised seadused juhivad selle ligitõmmet. Siiski on kurb tõsiasi, et isegi üks inimene kümnest ei mõista. Üheksakümmend viis inimest sajast lepivad nii paljuga, kui neil õnnestub saada, soovides hällist hauani, et neil oleks rohkem, kunagi adumata, et tegelikult oleksid nad võinud saada kõik, mida soovivad.

Las ma kaldun hetkeks kõrvale: seda raamatut lugedes võib sul tekkida kalduvus lasta oma mõtetel uitama minna, mõeldes mõnele tuttavale, kes on teeninud palju raha, või ehk kellelegi, kes on läinud pankrotti. Aga soovitan üritada keskenduda ainult iseendale, sest see, mis kellelgi teisel on või ei ole, ei mõjuta sind. Ja tahad parandada ju oma rahalist olukorda.

Raha on tähtis

Üks levinumaid väärarusaamu raha kohta on seotud selle tähtsusega. Näiteks kui mitu korda oled kuulnud inimesi vestluses ütlemas «Raha ei tähenda kõike» või «Raha pole oluline» või «Ma ei hooli rahast»? Nojah, inimesed, kes niimoodi ütlevad, ei pruugi rahast hoolida, aga võin kihla vedada, et nende automüüja hoolib rahast, toidupoe pidaja hoolib rahast, samuti hoolib rahast hüpoteegi omanik.

Ausalt öeldes ei saa kuidagi eitada tõsiasja, et raha on tähtis kõigile tsiviliseeritud ühiskonnas. Mistõttu on absurdne väita, et see pole nii tähtis kui see või too. Sest mitte miski ei saa asuda raha kohale areenil, kus seda kasutatakse!

Raha on teener

Olles kinnitanud raha tähtsust, luba mul astuda sammuke tagasi ja lisada üks hoiatav märkus: pea alati meeles, et raha on teener, sina oled peremees. Ole väga ettevaatlik, et sa seda võrrandit ümber ei pööraks, sest paljud ülimalt arukad inimesed on seda oma suureks kahjuks juba teinud. Paraku armastasid paljud neist õnnetutest hingedest raha ja kasutasid ära inimesi, mis rikkus üht kõige põhilisemat tõelist rahalist edu juhtivat seadust. Peaksid alati armastama inimesi ja kasutama ära raha, mitte vastupidi!

Teine müüt raha kohta, millega paljudele meeldib nõustuda, on see, et raha tuleb ainult õnne või vedamise tulemusena. Näiteks alati, kui saadakse kokku ja räägitakse mõnest tuttavast, kes on olnud rahaliselt edukas, on ikka keegi, kes ütleb, et «Harryl lihtsalt vedas» või «Harry oli lihtsalt õigel ajal õiges kohas». Aga tahan selge sõnaga kinnitada, et kuigi õnn mängib ilmselt mingit rolli rahalises edus, ei piisa kunagi õnnest iseenesest. Raha on tagajärg ja see tuleb alati välja teenida. Usu mind, elus pole midagi tasuta ja ainsad, kes teenivad kerget tulu, töötavad rahapajas või on teel vanglasse, kui nad pole veel sinna jõudnud. Seega pea alati meeles, et kuigi vedamine on rahalise edu tegur, peab selle alati siduma pingutuse ja raske tööga!

Raha peab ringlema

Kolmas asi, mida peaksid raha kohta teadma, on see, et raha on väärtuslik ainult nii kaua, kuni seda kasutatakse. Niipea kui raha on ringlusest välja võetud, muutub see sama väärtusetuks nagu vanad ajalehed või tühjad õllepurgid, mis on eest ära pööningule viidud. Et mõista selle põhimõtte paikapidavust, mõtle järgmisele loole.

Mul on kodus raamaturiiulil hõbedast õllekarikas, mille sain kingiks peetud kõne eest. Alati, kui nüüd koju lähen, võtan taskutest kogu peenraha ja panen selle kruusi. Kui kruus on peaaegu täis, annan selle ühele oma lastest või ühele kahest noorest nõost. Nad kõik saavad kordamööda kruusi endale ja muidugi ootavad nad innukalt oma korda. Aga mõte, mida tahan sind märkavat, on see, et kuni kruus täitub, pole seal oleval rahal mitte mingit väärtust, see lihtsalt seisab ühegi kasuliku funktsioonita ega ärata isegi huvi.

Aga kohe, kui kruus saab täis ja raha antakse mõnele lapsele, see sõna otseses mõttes sööstab tegutsema. Näiteks eelmisel nädalal sai raha endale üks mu noortest nõbudest, T. Jay. Ta võttis kohe selle mu käest, tormas golfikooli ja ostis oma osa eest mitu golfitundi. Ma ei oska küll täpselt öelda, mida too golfiproff rahaga tegi, kui selle kätte sai, aga võin üpris julgelt öelda, et ta ei pannud seda lihtsalt oma raamaturiiulile kruusi sisse! Ei, siin pole tõesti midagi vaielda: raha pole mõeldud ringlusest välja võtmiseks – see on hoopis mõeldud kasutamiseks, nautimiseks ja ringluses olemiseks!

Sellega jõuan sama põhimõtte veelgi dramaatilisema näitlikustamiseni: nimelt, vana härra Chapmani looni. Härra Chapman oli eakas härrasmees, kes elas meie perega samal tänaval mõni maja edasi, kui veel poisike olin. Kuigi meil oli tohutu vanusevahe, saime härra Chapmaniga kiiresti sõpradeks ja jälgisin sageli, kuidas ta oma väikest prügikäru mööda kvartalit edasi-tagasi lükkas. Vaata, härra Chapman töötas rämpsumüüjana ja teenis elatist nende asjade üles korjamisega, mis teised olid ära visanud. Aastate möödudes aga jäi härra Chapman oma raskest tööst järjest rohkem küüru ja ühel päeval, kohe pärast teist maailmasõda, ta suri. Ta elas üksi ja nähtavasti polnud tal läheduses sugulasi, sestap sisenes politsei tema majja, et ta vara üle vaadata. Polnud üllatav, et maja oli risustatud paljude vanade mööbli- ja mälestusesemetega härra Chapmani minevikust. Aga suureks hämmastuseks avastas politsei ka üle saja tuhande Kanada dollari vanades rahatähtedes pakituna karpidesse kõikjal majas!

Nii ebatavalise juhtumi kiiresti välja peilinud Toronto Daily Star avaldas järgmisel päeval esiküljel härra Chapmanist loo, kus esitas ilmse küsimuse, miks peaks tublisti üle 100 000 Kanada dollari väärt inimene otsustama hoida oma raha vanades karpides, mis on juhuslikult mööda maja laiali pillutud?

Kuigi olin sel ajal alles üpris noor, esitasin endale sarnase küsimuse. Miks peaks otsustama selline inimene nagu härra Chapman elada nagu tõeline vaene, kui tema käsutuses oli nii palju raha? Ta oleks võinud kasutada oma raha iseenda naudinguks. Ta võinuks selle investeerida, et endale sissetulekut teenida ja aidata luua töökohti teistele või lihtsalt panka hoiustada ja raha pealt intressi teenida. Aga selle asemel otsustas ta raha riiulile purki panna, muutes selle nõnda täiesti kasutuks. Ei, mu sõbrad, pole kahtlust: raha ei ole mõeldud tagavaraks panemiseks. See on mõeldud hoopis kasutamiseks, nautimiseks ja ringluses olemiseks. Nii et palun, mida tahes otsustad oma rahaga teha, ära tee sama viga, mis vaene vana härra Chapman tegi!

Palun pane tähele, et kui soovitan raha ringluses hoida, ei pea ma silmas, et seda tuleks pillata. Need mõisted on väga erinevad ja kui sa pole veel aru saanud, milles see seisneb, soovitan selle võimalikult kiiresti välja selgitada.