Soome kirjandusteadlane esitleb Tallinnas uurimust mõjukatest naistest

Raamatuportaal
Copy
Hella Maria Wuolijoki (neiupõlvenimega Murrik ning kirjanikunimega Juhani Tervapää), eesti päritolu Soome kirjanik ja ühiskonnategelane.
Hella Maria Wuolijoki (neiupõlvenimega Murrik ning kirjanikunimega Juhani Tervapää), eesti päritolu Soome kirjanik ja ühiskonnategelane. Foto: Rahvusarhiiv

Professor Jukka Ammondt esitleb reedel kell 13 Tallinnas Soome instituudis oma värskelt trükist ilmunud uurimistööd kolmest mõjukast naisest soome kultuuris ja kirjanduses.

«Soome kultuuris ja teatrikaanonis moodustavad mõjuka kolmiku kirjanikud Minna Canth (1844–1897), Maria Jotuni (1880–1943) ja Hella Wuolijoki (1886–1954). Neist viimast võib pidada Eesti kingituseks Soome dramaturgiale. Maailma teatriajaloos pole teist sellist naiskolmikut, kes oleks oma kodumaa lavakunsti nii oluliselt mõjutanud,» ütles filosoofiadoktor, professor Jukka Ammondt.

Jukka Ammondt vaatleb oma uues raamatus «Teadlase testament» kolme Soome naisliikumise eestkõneleja püüdlusi jätta jälg ajalukku.

«Selle tugeva kolmiku iga liige on olnud ka Soome naisliikumise arengu seisukohalt tähelepanuväärse tähtsusega. Minu elu mehena ning nende elud, eesmärgid ja sõnumid naistena leiavad selles raamatus kokkupuutepinna,» ütles Ammondt.

Soome realismi aateline innustus, selle tormi ja tungi periood, omandas Minna Canthi loomingus 1885–1890 eriti suure jõu. Raamatus vaadeldakse Canthi intensiivset naiste õiguste eest võitlemise perioodi ning tema kolme kõige olulisemat teost.

Maria Jotuni ja Hella Wuolijoki eluetapid pakuvad põneva seose tänapäeva sotsiaalse reaalsusega, seda ka mehe vaatenurgast. Jotuni kirjanikukarjääri algus, omalaadne abielu, pereelu, suhted abikaasaga ja erinevad loomeperioodid on üllatavalt mitmekülgsed, mis leiavad raamatus sama mitmekihilist käsitlust.

Oma laialdasi teadmisi Hella Wuolijoest on Jukka Ammondt demonstreerinud juba doktoritöös aastast 1980. Wuolijoki kiire tõus jõukaks ärinaiseks, maine poliitilise mängurina ja kerkimine vanglast Yleisradio tegevjuhiks, tema varast loomingut tabanud tsensuur ja keelud, 50-aastaselt soome draamakirjanduse tippu jõudmine Juhani Tervapää pseudonüümi kasutades – kõik see pakub teadlasele ülimalt köitvat võimalust avada autori nägu erinevate maskide taga.

Varem avaldamata materjali esitleb Jukka Ammondt oma raamatu viimases osas «Minu elu Hella ja rusika vahel», mis on sõnamäng väljendist «pliidi (hella) ja rusika vahel» – selliselt kujutati naise olukord saja aasta taguses Soomes.

«On aeg avalikustada ka minu eluga seotud dramaatiline etapp, mis loodetavasti tekitab kultuurilist keskustelu sõnavabaduse ja teose autoriõiguste üle,» vihjas Ammondt oma teostele varem osaks saanud tsensuurile.

Filosoofiadoktor, professor Jukka Ammondt on teinud pika karjääri Jyväskylä ülikoolis kirjanduse ja kultuuri õpetaja ja uurijana ning jätkab oma laiaulatuslikku teadustööd.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles