Harjutus, mis aitab sul oma ärevust paremini mõista
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)
15. mai 2023, 17:43
:format(webp)/nginx/o/2023/05/15/15323716t1h93fb.jpg)
Coach, koolitaja ja motivatsioonikõneleja Maria Baydari juhendab raamatus «Enesekasutusjuhend» inimesi nende eluteel tekkivate kogemuste, füüsiliste ja emotsionaalsete raskuste kaudu. Raamatus arutatakse ka, et miks tekib ärevus ja kuidas sellega toime tulla. Maria suurim kirg on näha ja kogeda, kuidas inimesed avastavad enda tõelise potentsiaali ja õpivad seda rakendama, et luua oma elu õnnelikuks. Ta usub, et igaühes on see unikaalne vägi olemas. Loe raamatust katkendit!
Kontrolli alt väljunud ärevus võib muutuda eluohtlikuks ja kahjustavaks
Kontrolli alt väljunud ärevus võimendab ka analüüsimisvõimet, mille puhul kasutatakse ka terminit «ülemõtlemine». Nii hakkab tugeva analüüsivõimega inimene kasutama seda imelist omadust endale väga hävitavalt.
/nginx/o/2023/04/29/15288095t1hefbd.jpg)
Sageli arvatakse, et ülemõtlemine on halb omadust, millest peab lahti saama. Tegelikult on see väga kasulik isiksuse omadus – põhjalik ja sügav oskus olukorda lahti mõtestada ja seeläbi jõuda suurte taipamisteni. Kui see aga muutub ülemõtlemiseks, üleanalüüsimiseks, hakkab inimene looma sellega endale suuri kannatusi ja piina. Samamoodi, nagu sa suudad mõelda üle end negatiivsesse keerisesse, on võimalik see iseloomuomadus panna enda kasuks tööle - sa saad mõelda end positiivselt üle ja suunata ülemõtlemine hoopis millegi ilusa võimendamiseks ja loomiseks.
Harjutus – Ärevuse mõõtmine ja teadvustamine
Ärevus on tegelikult inimesele mõneti vajalik tunne. See käivitab meid tegutsema, aidates avada õigel hetkel suurema ja parema sooritusvõime. See teeb meid ülierksaks ja valvsaks, toob kohale ja aktiveerib sisemise väe. Sageli tabab ärevus meid uutes olukordades, kus kohtume tundmatusega ja seostame sellega alateadlikult ohtu. Tundmatus tekitab vajaduse olla üliteadlik kõigest mis toimub, olla väga valvas ja valmis vajadusel ohule reageerima.
Ärevushäire on see, kui inimese aju hakkab seostama ohtu ebaratsionaalsetes kohtades, kus tegelikult ohtu ei ole.
Nii on häiritud inimese igapäevaelu ja tegevused, näiteks autosõit, toidupoe külastamine, vahel isegi päevavalguses liikumine jne.
Kuidas aga teada, et kas me kogeme igapäevaselt normaalset, vajaliku ärevust või on tegu eluohtliku ja kahjustava ärevusega?
Suurepärane ärevuse maandaja on selle teadvustamine ja mõõtmine. Sa ei saa muuta midagi, mida sa ei mõõda.
Selleks, et oma ärevust paremini mõista ja hiljem seda tasakaalustada, on vaja hakata oma ärevust teadvustama. Palun Sul iga päev oma ärevust teadlikult mõõta 1-10 palli skaalal. Pane endale meeldetuletuseks iga 2 tunni tagant küsida endalt: Milline on minu ärevuse tase praegu skaalal 1-10?
1 – väga rahulik, hea, mõnus seisund. Võibolla 1% taustal madal ärevusefoon.
10 – väga kõrge kontrollialt täiesti väljas ärevus.
Kui oled oma ärevuse taseme hinnanud, ükskõik millisele numbrile, siis püüa leida sellele ka selgitus või seos mingi olukorra/sündmusega, miks sinu ärevus on hetkel näiteks number 4 või 5 või 6. Mis seda ajendas? Kuidas sa ennast praegu tunned? Kuidas saaksid oma ärevuse taset madaldada? Mida sinu keha selleks vajab? Mida sinu vaim selleks vajab?