Eesti Vabaõhumuuseum tähistab oma sünnipäeva toimetiste ilmumisega

Raamatuportaal
Copy
«Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja»
«Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja» Foto: Eesti Vabaõhumuuseum

Pärandihuvilisel on nüüdsest võimalik tutvuda Eesti Vabaõhumuuseumi sünnipäeva puhul ilmuva muuseumi toimetiste seeria seitsmenda köitega.

22. mail muuseumi 66. sünnipäeval ilmunud Eesti Vabaõhumuuseumi Toimetised «Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja» jätkab traditsiooniliselt arhitektuurilise pärandi tutvustamist, kuid tehakse ka tagasivaade Eesti Vabaõhumuuseumi ajaloole. Uues väljaandes avavad muuseumi teadurid ja ka uurijad väljastpoolt eri tahke Eesti arhitektuuri- ja ehitusajaloost. «Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja» toimetajad on vabaõhumuuseumi teadur-kuraator Maret Tamjärv ja maa-arhitektuuri osakonna juhataja Vivian Siirman.

Eesti Vabaõhumuuseumi juhatuse liikmel Tanel Veeremaal on hea meel «Ajakaja» üle, sest see ilmub vahetult enne Eesti Vabaõhumuuseumi ühe rajaja Fredi Tompsi sünnipäeva. «Seitsmes Eesti vabaõhumuuseumi toimetiste köide on väärikas kingitus muuseumi jaoks väga olulisele inimesele. Teisalt saavad meie muuseumi töötajad jagada avalikkusega oma varasemate aastate uurimistöö vilju. Teeme tagasivaate vabaõhumuuseumi algusaastatesse, kuid näitame ka selle elujõulisust,» märkis Veeremaa.

««Maa-arhitektuur ja maastik. Ajakaja» puhul on tore, et oleme vaadelnud muuseumi algusaegasid. Legendaarse restaureerimisarhitekti Fredi Tompsiga on tehtud intervjuu, milles ta räägib oma elust arhitektina, Eesti Vabaõhumuuseumi asutamisest ning kogu sellest õhinast, mis muuseumi loomise juures kuuskümmend ja rohkem aastat tagasi valitses,» kirjeldas Maret Tamjärv.

Tamjärv lisas, et Elo Lutsepa artikkel Tallinna endise linnaarhitekti Herbert Johansoni «nädalalõpuelamust», kus kuni selle hävinemiseni asus muuseumi peakontor, annab läbi hoone loo huvitavalt edasi pildi vabaõhumuuseumi algusaegadest.

Rohkete fotodega illustreeritud kogumikus käsitleb vabaõhumuuseumi teadur-kuraator Elvi Nassar Eesti esimese tulekindla savi tööstuse rajaja Peeter Matzi elu ja tegevust. Põneva tagasivaate vallamajade vähetuntud osale ehk arestikambritele ja nendega seotud värvikatele kohtulugudele annab muuseumi teadur Hanno Talving. Monika Süvari vaatleb Tallinnast väljapoole jäävat ennesõjaaegset paearhitektuuri.

Eraldi on luubi all ka mitmed arhitektuuriliselt silmapaistvad hooned, nagu näiteks Raikküla ministeeriumkooli hoone, Eesti esimene vallamaja Vana-Kuustes ning Univere talu Tartumaal, mille teeb eriliseks selle 1906. aastast säilinud ehitusleping.

Tagasi üles