Purjumiiter, endelõps ja kribukeeks — mulgi uudissõnade tegemine on üks äraütlemata lõbus töö

Kristi Ilves. Foto: Marko Saarm

Mulgi keele hoidja, edendaja ja õpetaja Kristi Ilvese sulest on ilmunud raamat «Minu Mulgimaa». Loe raamatust katkendit, mis kirjeldab murderingide tegevust.

Mida seal murderingides siis tehakse? Üks väga oluline asi täiskasvanud murdekeelehuvilisele on mulgikeelne keskkond – kodus, tööl ja poes pole lapsepõlves omandatud keelt enam kellegagi rääkida, sageli puuduvad selleks ka julgus ja harjumus. Siin on aga võimalus paar tundi kaks korda kuus olla keelekeskkonnas. Püüan inimesi ikka julgustada ja ärgitada kõnelema. Harvad ei ole juhtumid, kui inimene käib juba mitu aastat ringis, aga ütleb, et kõnelda ei oska. Ja siis pääseb kõne nagu paisu tagant välja – äkki on tekkinud julgus ja soov end mulgi keeles väljendada. Algusest peale püüan ka rõhutada, et ükski keelekuju pole vale, lihtsalt mõnikord annab mõnd asja mulgipärasemalt öelda või on sisse lipsanud naabermurrete vorme.

Kristi Ilves, «Minu Mulgimaa». Foto: Raamat

Sageli teeme ringidega ka tõlketöid, sest mitu pead on ikka mitu pead. Oleme tõlkinud tekste ja luuletusi mulgikeelsele ajalehele, Tähekesele, raamatutesse. Tarvastu ringiga paneme ükskord ümber isegi triatloni juhendi ja teinekord nüüdisaegse ulmejutu. Tihti võtame ette mõne mulgi keelt ja kultuuri puudutava teema ja läheme sellega süvitsi. Näiteks asume ühel talvel arutama, kuidas häälitsevad Mulgimaa loomad ja mismoodi neid koju kutsutakse. Arvamus, et kõik koerad hauguvad ja lehmad ammuvad, osutub valeks. Viimaks koguneb põnevat materjali nii palju, et sellest võiks kirjutada kergemat sorti teadustöö. Näiteks lehmad võivad Mulgimaal müügida, möögida, muugida, puhiseda, uigata, iniseda ja ammuda ka. Hobused aga irnuvad, pobisevad, puristavad, irskavad, inguvad või ruuskavad. Part rääksub, sahiseb ja sahkatab. Minu kodus oli aga kindel, et lehm müügib, lammas määgib ja vasikas möögib.

Mulgi keele hiilgeaeg jääb enam kui saja aasta taha. Aga meie tahame selles keeles kõnelda siin ja praegu ja neist asjust, mis meile parasjagu olulised on. Paljusid neist ei osata siis veel ihata ega karta. Et leida vasteid sellistele mõistetele, oleme murderingides tegelenud ka sõnaloomega. Näiteks on kollektiivse mõttetöö tulemusena lisandunud mulgi keelde järgmised sõnad ja sõnaühendid: purjumiiter (alkomeeter), esieränis esäne miis (alfaisane), ulgaullutemine (massimeedia), kotussekõrraldus (regionaalpoliitika), valitsusvägi (haldussuutlikkus), salasissirändäi (illegaalne immigrant), kaukakõrraldeje (finantsjuht), pistus (dipikaste), mooturvikat (trimmer), võlevägi (doping), vatumassin (mikser), mõtsaline (pärismaalane), päieldeme (laikima), üteüüulatus (üheöösuhe), päältilmapilt (satelliidifoto), endelõps (selfi), kribukeeks (muffin), lehepõrr (lehepuhur), moodupoodike (butiik), kotusseparisnik (kinnisvaramaakler), jutisilt (triipkood). Kas neid uusi sõnu keegi millalgi ka kasutama hakkab, pole teada, aga igal juhul on see mulgi uudissõnade tegemine üks äraütlemata lõbus töö. Ja otsa ei saa ta ilmaski, sest pidevalt tuleb uusi veidraid sõnu juurde.