:format(webp)/nginx/o/2023/05/25/15345355t1h84b8.jpg)
Mais ja juunis õitseb meie sega- ja lehtmetsa serval punakasroosade, hiljem violetseks tõmbuvate õitega kopsurohi, mis on tuntud ka luuvalulille ja metstubaka nime all. Kui kevadel või talvel on läbipõetud koroona, gripp või bronhiit, on kopsurohi hea tervendaja, kirjutab Aili Paju äsjailmunud raamatus «Apteek metsas».
Katkend raamatust «Apteek metsas»
Kopsurohtu, nagu ta nimigi ütleb, on meie rahvameditsiinis tarvitatud kui köha vaigistajat, kopsupõletiku taandajat, ka krooniliste hingamisteede põletiku vastu. Ent ta raviv toime on tunduvalt laiem. Kopsurohus on bioloogiliselt aktiivseid aineid palju, ta toimib stimuleerivalt immuunsüsteemile ja hormonaalsfäärile.
/nginx/o/2023/04/26/15282118t1he82d.jpg)
Kopsurohu noortest lehtedest ja õitest valmistatakse erksaks tegevaid kevadisi salateid ja suppe, sest taim on väga rikas vitamiinide ja mikroelementide poolest.
Tasub teada, et kopsurohu mahl määrib sõrmed pruunikaks, sest taim sisaldab palju joodi. Seetõttu on teda ka joodirohuks nimetatud.
KOPSUROHU KEEDIS
Keeta 10 minutit väiksel kuumusel, lasta tõmmata 5 minutit ja kurnata.
Seedehäirete korral juuakse keedist pool klaasi korraga 3-4 korda päevas pool tundi enne sööki.
Külmetushaiguste vastu, samuti üldtugevdava teena juuakse seda keedist pikkamööda korraga soojalt terve klaasitäis. Päevane soovitatav kogus on kaks klaasi kopsurohuteed.
Pikemalt kopsurohu ja paljude teiste meie metsa ravijõuga taimede kohta saab lugeda Aili Paju raamatust «Apteek metsas». Raamatus viib autor meid jalutuskäigule metsa, et oskaksime seal kasvavate taimedega oma tervist tugevdada, immuunsust suurendada ja leida rohtu paljude haiguste vastu.
Aili Pajult on varasemalt ilmunud raamatud «Apteek aias», «Mestis taimede väega», «Tagasi Tuulemaale», «Kui taimed räägiksid».
/nginx/o/2022/05/05/14528898t1h3183.png)