L, 10.06.2023

GALERII ⟩ Riigikohus tähistas taasloomise 30. aastapäeva raamatu avaldamisega

Raamatuportaal
Facebook Twitter
Comments

Riigikohus tähistas 25. mail 30 aasta möödumist oma taas asutamisest raamatu «Eesti riigi kolmas sammas» avaldamisega ja akadeemilise juubeliaktusega.

Kohtu algusaastatest jutustavas teose autorid on riigikohtunik Nele Parrest ning ajakirjanik Hannes Rumm. Raamatus räägivad oma loo 1993. aastal kõrgeimas kohtus tööle asunud tippjuristid – kuidas keegi riigikohtunikuks sai, kui erakordsed olid töötingimused ja elu-olu, missugused kohtuasjad nende lauale jõudsid ja kuidas need Eesti saatust mõjutasid.

«Eesti riigi üles ehitamise aeg 30 aastat tagasi on ülimalt põnev periood,» sõnas Rumm. «Intervjuude kõrval püüdsin ise ka materjali juurde hankida – näiteks oli huvitav vaadata, kuidas Riigikohtu tööd avalikkusele esitati, mida ajakirjandus kirjutas ja mida meenutavad selle aja poliitikud,» selgitas ta. Sõna saavad teiste seas Jüri Raidla, Kaido Kama, Liia Hänni, Märt Rask, Toomas Mattson ja Jaan Tross.

Enne raamatu esitlust toimus Tartu Ülikooli aulas aastapäevaaktus, kus õigusteadlane Marju Luts-Sootak pidas akadeemilise kõne «Eesti õiguse Saksa päike – ajalooline traditsioon, juhuslik valik, paratamatus või üks paljude seas».

Aktusel esinesid tervituskõnedega Euroopa Liidu Kohtu president Koen Lenaerts, Riigikogu esimees Lauri Hussar, justiitsminister Kalle Laanet, Tartu Ülikooli rektor Toomas Asser, Riigikohtu esimees Villu Kõve ning endine esimees Rait Maruste.

Villu Kõve rõhutas oma kõnes kohtupidamise sõltumatuse olulisust. «Kohtuvõimu sõltumatus on kogu ühiskonna ja riigi, kõigi tema põhiseaduslike institutsioonide hool, sest see on ühtlasi hool õiguse ja õigluse eest, Eesti vabaduse eest,» ütles Riigikohtu esimees.

Kõve märkis, et kohtuvõimu sõltumatust tuleb kaitsta ka aegadel, kui see võib tunduda lootusetu. «Kui kohtule on vastu poliitiline võim või manipuleeritud avalik arvamus. Institutsiooni tõeline sisu avanebki raskel hetkel. Kas ta suudab täita ka siis oma ülesandeid või annab järele konjunkturismile? Usun ja loodan, et Riigikohus suudab ka raskel hetkel jääda truuks neile põhiväärtustele, millesse uskudes oleme koos kasvanud,» sõnas ta.

Riigikohtu esimees tõi välja, et kohtuvõim on Eestis võrreldes paljude teiste riikidega nautinud suuremat poliitilist aktsepteeritust, aga ka ühiskonna usaldust laiemalt. «Selle üheks alustalaks on meie endi avatus ning valmisolek selgitada ka keerulisi ja avalikkusele esmapilgul raskesti mõistetavaid või aktsepteeritavaid lahendeid. Peame selgitama põhiõiguste sisu ja tähendust, võrdse kohtlemise ja vähemuste kaitse olulisust ja vajalikkust ning demokraatliku riigivalitsemise vormi olulisust.»

Asutav Kogu otsustas Riigikohtu loomise 1919. aastal ja kõrgeima kohtu esimene istung toimus 14. jaanuaril 1920. Eesti okupeerimine tõi kaasa ka Riigikohtu likvideerimise ja viimane istung peeti 31. detsembril 1940. Taasloodud Riigikohtu pidulik avaistung korraldati Tartu raekoja saalis 27. mail 1993 – nagu ka esimene istung 73 aastat varem.

Facebook Twitter
Comments

Märksõnad

Tagasi üles