Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Paco Roca ja Guillermo Corrali graafilist romaani «Musta luige aare».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Pildiraamatuid ei tasu lugemisvarast maha kustutada!
Tõsiseltvõetavad graafilised kirjandusteosed alles otsivad oma paika me eestimaises ja eestikeelses kultuuriruumis. Odavama otsa mikikad on žanri suuresti lastekaks loputanud, sedagi mitte eriti kvaliteetsel tasandil. Miki Hiir on väärikas tegija, aga parem kraam maksab rohkem raha. Taipamatu ostja käest saab kopkad kätte naakuinaa. Asko Künnapi kosmoserottide raamat mängib just sel piiril, kus väikestele on vahva ja suurtele naksakas. Üldiselt on rubriik ent kaunikesti sisustamata, mõned harvad erandid välja arvata. Neid püüangi soovitada.
«Musta luige aare» kuulub suurte inimeste piltlugude sekka. Saatigi pole siin superkangelasi, vaid tegemist üpris täpselt lühiajaloost maha joonistet ja kirjutet looga. Tänapäevliku seiklukaga, mille käigus kirjutaja ise diplomaadina osaline oli. Kaunikesti tume oma pildiliselt osalt, ent head muiet pakub vast paljudele, kel maailma asjade toimimisest oimugi on. Isegi kui aardejahtimisest ei ole. Ometi – vahel juhtub, et kadunud varandusi leitakse. Enamasti sünnib sest paksu pahandust. Vähestel on viitsimist asjalugu vaimukalt üles tähendada.
Ju võinuks sel teemal ka balleti või pantomiimi teha. Või poeemi kirjutada. Mida iganes. Mulle praegune lahendus meeldib – kunstilist elamust on siin paras näputäis ja põhjalikuma teabe leidmiseks juhtnuudleid samamoodi. Ei tasu pildiraamatuid lugemisvarast maha kustutada, neis on hoopis omamoodi võlu ja ajukäivitus. Hästi tehtud graafiline kirjandusteos nakatab lugejat uutmoodi ja see on väärt nake. Hakkan mõtlema graafilise poeemi suunas!