KAS OLED RAHVAPEOKS VALMIS? ⟩ Saa tuttavaks Eesti tikandi ja taimornamentidega

Saaremaalt Karja külast pärit tanu, mis asub Eesti Rahva Muuseumis. ERM A509:3573. Foto: ERM

Tulemas on suvised rahvapeod ning laulu- ja tantsupidu. Viimane aeg on oma rõivastele ise midagi tikkida või uurida, kust on meie tikandid pärit ja mida need tähendavad. Etnoloog Elle Vunderi raamatust «Eesti rahvapärane taimornament tikandis» leiad Eesti rahvuslike tikandite kohta väga põhjaliku ülevaate.

«Ornament ja rahvakunst on alati olnud teine­teisega tihedalt seotud. Me ei kujuta ette eesti rahvarõivaid ilma kirjatud särkide ja käisteta, orna­menteeritud tanude, sukkade ja kinnasteta. Ning kunstipärase kujundusega on omal ajal olnud ka sõidu- ja voodivaibad, kogu talurahva puust tarbevara. Rahvakunstiesemetelt on ornament rännanud meie 20. sajandi professionaalsesse tarbekunsti, raamatugraafikasse ja isegi arhitektuuri,» kirjutab autor.

Elle Vunder, «Eesti rahvapärane taimornament tikandis». Foto: Raamat

Selles raamatus on püütud kõiki uurimusi ja autori ilmunud artikleid ära kasu­tades esitada tagasivaatav ülevaade eesti rahvapärase taimtikandi ornamendi aja­loolisele arengule. Eriline rõhk on pööratud rahvakunsti ja professio­naalse kunsti omavaheliste seoste ning ornamendi kujunemisfaktorite, arengudünaamika ja leviku väljaselgitamisele.

Raamatu koostamise allikatena on kasutatud nii etnograafilist kui ka kunstiajaloolist materjali. Põhiliseks materjaliallikaks on olnud taimtikandiga kaunistatud talurahvatekstiilid − rahvarõivad, hilisemad eluruumide kaunistustekstiilid ja vaibad. Autor on läbi töötanud kõik Eesti Rahva Muuseumi, Eesti Vaba­õhumuuseumi, Eesti Ajaloomuuseumi ja Eesti koha­like koduloomuuseumide kogud, samuti omal ajal tutvunud unikaalesemetega Vene Etnograafiamuuseumis ja Riiklikus Vene Muuseumis Peterburis. Lisaks muuseumide kollektsioonidele on autor ka ise teinud palju välitöid, eriti Lääne-Eestis ja Muhu saarel aastatel 1968–1974, mil ta kogus rikkaliku materjali – fotosid, jooniseid, esemete kirjeldusi ja tikkijameistrite meenutusi.

Kogutud materjalidest valmis autoril doktoritöö, mis ilmus esmakordselt raamatuna 1992. aastal ning pälvis tollal väga suure tunnustuse. Raamat valiti aasta kaunimaks raamatuks. 2022. aasta sügisel ilmunud raamat on väga põhjalikult täiendatud ja uuendatud. Viimase trüki ilmumisse on kaasatud ajaloolane Inna Jürjo, Eesti Rahva Muuseumi teadur Reet Piiri ja tikkija Silja Nõu.

Raamatus saad tutvuda Lõuna-Eesti keskaegsete taimornamentide, Põhja- ja Lääne-Eesti baroki ja rokokoo lillornamentide ning 19. ja 20. sajandi lillornamentidega. Raamatus on üle 200 foto ja joonise, mida täiendavad kunstnik Mari Kaarma joonistused.

Raamatu uuendatud trükk on rahvakunsti austajate, käsitöömeistrite ja tikkijate poolt saanud hea tunnustuse.