Varjupaikade MTÜ ja Varraku koostöös on ilmunud raamat «Minu neljajalgsed musketärid ehk miks võtta loom varjupaigast», mis käsitleb erinevaid loomade heaolu teemasid varjupaikade vaatepunktist. Projekt on väga ainulaadne, sest tegemist on esimese raamatuga Eestis, mille eesmärgiks on anda inimestele inspiratsiooni looma võtmiseks varjupaigast ja näidata varjupaikade olulisust ühiskonnas.
Uus raamat selgitab värvikalt lahti, miks võtta loom varjupaigast
Varraku teabe- ja tarbekirjanduse projektijuhi Reelika Rahu sõnul sai raamatu idee alguse vajadusest. «Üha enam kaalutakse varjupaigaloomadele kodu pakkumist, mistõttu tundus asjakohane ja vajalik koostada raamat, mis inimesi sel teekonnal aitaks, hariks ja nõustaks,» selgitab ta. «Kuidas ning kas üldse võiks looma varjupaigast võtta, mida silmas pidada, mida loota ja milleks valmis olla. Seda kõike ikka selleks, et hiljem tekiks vähem hüljatud loomi. Raamatu koostamiseks tuli leida selle valdkonna spetsialistid ja nii võtsimegi ühendust Varjupaikade MTÜga, kes kohe ka ideega kaasa tuli. Ühiselt tegime raamatu koostamisettepaneku Myrakale (Üllar Priks), kes on üdini loomainimene ning kasvatanud ja hoiukodu pakkunud paljudele loomadele. Läks täpselt aasta, et ideest valmiks raamat,» sõnab Rahu.
Varjupaikade MTÜ tegevjuht Anneli Matsi avaldab suurt rõõmu selle üle, et ühingu panust on märgatud ning et raamatus on kajastatud varjupaigatöötajate pühendumus ja vaev. «Oleme äärmiselt tänulikud, et Varrak on võtnud selle projekti ette ning toetab meie tegemisi loomade abistamisel. See raamat on oluline samm teadlikkuse tõstmisel ning aitab laiemal avalikkusel mõista varjupaikade olulisust ja mõju meie ühiskonnale. Täname Varrakut usalduse eest ja usume, et nii mõnigi loom leiab tänu raamatule uue ja armastava kodu,» märgib Matsi.
See ei ole lihtsalt raamat – see teeb head ja aitab loomi. See on lausa raamat raamatus. Siin saavad kokku «meie» ja «mina».
«Meie» on inimesed Varjupaikade MTÜ-st, kes on võtnud südameasjaks hoolitseda nende eest, kes ise rääkida ei saa, kuid kes igapäevaselt elavad meie kõrval. Need on meie neljajalgsed karvased sõbrad – lemmikloomad, keda on Eesti kodudes julgelt üle 500 000. Elus juhtub nii mõndagi ja kahjuks on Eestis ka väga palju kodutuid loomi, kes elavad tänaval.
«Mina» on Üllar Priks ehk Myrakas, ta kirjutab eriti värvika loo oma neljajalgsetest musketäridest, kes on tema ellu tulnud selleks, et sinna jääda. Iga loom tuleb inimese ellu talle midagi õpetama.
Raamatusse on pikitud selgitavaid tekste ja praktilisi nõuandeid, mida ja millega peab arvestama, kui looma varjupaigast võtta, samuti lugusid Varjupaikade MTÜ-st, nende tegemistest ja varjupaikade pidamisest.
Raamatust leiab inspiratsiooni looma võtmiseks ja kaalukaid põhjusi, miks ta võtmata jätta. Aga äkki ei võtaks looma, vaid hoopis pakuks talle kodu!
Myrakas on humoorikas kirjamees, muusik, maadeavastaja ja gurmaan, kes armastab nii inimesi kui loomi ja usub headusesse. Ta püüab kaitsta nõrgemaid ning proovib end ja oma kaasteelisi õigel kursil hoida. Olgu suunanäitajaks siis sellesama raamatu kirjutamine, varjupaigaloomade abistamine või kasvõi Eestimaa teedele vurama lükatud vegan food truck.
Varjupaikade MTÜ loodi 2007. aasta alguses. See tegutseb loomade heaolu keskuses Viljandimaal ja loomade varjupaikades üle Eesti. Kuueteistkümne tegevusaasta jooksul on mittetulundusühing aidanud kodudesse üle 25 000 looma. Ühingu tegemistega saad kursis olla varjupaik.ee kaudu.