6 keskkonnateemalist raamatut, mis innustavad lapsi endasse kui muutuste käivitajasse uskuma

Foto: Shutterstock
, Eesti Lastekirjanduse Keskuse praktikant
Copy

Keskkonnateemad on viimastel aastatel üha jõulisemalt lastekirjandusse jõudnud, peegeldades ühelt poolt ühiskonna väärtuste muutumist, aga ka laste kasvavat huvi ja initsiatiivi loodushoiu nimel tegutseda. Järgnevate raamatusoovituste keskmes ongi keskkonnahoid ja ‑aktivism, seda elujaatavas ja jõustavas võtmes.

Juttu tuleb hakkajatest lastest, kes tegutsevad salaorganisatsioonis ja salaaias, mugandunud täiskasvanutest ja ahnetest linnapeadest, merereostusest ja maastikupõlengutest ning rohealade ja ohustatud liikide säilitamisest. Enamjaolt käib asjaga kaasas mõnus huumor, väiksed vimkad ja lootus paremale tulevikule. Eelkõige innustavad need raamatud lapsi looduse vastu huvi tundma, keskkonna- ja kliimamuutuste üle arutlema ning iseendasse kui muutuste käivitajasse uskuma.

***

Nat Amoore, «Heade vempude jõud».
Nat Amoore, «Heade vempude jõud». Foto: Raamat

«Heade vempude jõud»

Nat Amoore

Tõlkinud Hels Kure

Kirjastus Eesti Raamat

2022

«Me võime ju olla lapsed, võib-olla me ei saa veel hääletada, võib-olla me ei saa teid «maha võtta,» aga me saame näidata inimestele tõde.»

«Heade vempude jõudu» võib pidada Richard Powersi «Ilmapuu» laste versiooniks. Keskkonnaaktivismile keskenduv kaasakiskuv põnevuslugu juhib muuhulgas tähelepanu erivajadustega inimeste kaasamisele ja lähedase kaotusega toimetulekule. Seda kõike ühe südika üheteistkümneaastase vaatepunktist, kes näitab, mis lastele korda läheb ja millised võimalused on lastel oma häält kuuldavaks teha. Ühelt poolt tõsiseid teemasid ja paljuski reaalsust peegeldav teos on vürtsitatud huumori, nutikate vempude ja ehedate emotsioonidega. Lisaks on siin vahvaid võrdlusi ning peategelase sisemine tung sõnaosavaks saada aitab lustakal viisil nii mõnegi uue sõna selgeks õppida. Tõeline hea tuju raamat, mis sobib nii suurtele kui väikestele.

***

Maija Hurme ja Lina Laurent, «Salajane aed».
Maija Hurme ja Lina Laurent, «Salajane aed». Foto: Raamat

«Salajane aed»

Maija Hurme ja Lina Laurent

Illustreerinud Maija Hurme

Tõlkinud Allar Sooneste

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad

2022

Kolm väikest sõpra avastavad mänguhoos poolkogemata salaaia. Salaaeda peab tädi Armi, kelle vana aiamaa asemel ehitati parkimisplats. Lapsed löövad Armiga kampa ja viimane õpetab neile jätkusuutliku aiapidamise põhitõdesid, sealhulgas taimepeenarde rajamist ilma maad kaevamata, seemnete külvamist ja erinevaid viise, kuidas biojäätmeid kompostida. Peagi liitub seltskonnaga teisi huvilisi ning mahajäetud maalapist kujuneb tasapisi kogukonnaaed. Vahejuhtumid aias panevad aga mõtlema, kas seekord õnnestub kogukonna rajatud rohelust päästa.

Raamatus on lisaks vahvatele illustratsioonidele faktikastikesed, mis annavad täpsemaid juhtnööre ja teadmisi aias tegutsemiseks. Näiteks kas tead, miks peenart kastes on vee sisse hea pissi segada? Või miks ei tohi kompostiussid sidrunit süüa? Miks maisile meeldib sõbrustada ubadega? Ja miks tasub aiamaast kaart joonistada, mis näitab, mida ja kuhu kasvama on pandud?

***

Mira Lobe, «Rohelise südamega linn».
Mira Lobe, «Rohelise südamega linn». Foto: Raamat

«Rohelise südamega linn»

Mira Lobe

Illustreerinud Susi Weigel

Tõlkinud Marge Pärnits

Kirjastus Ühinenud Ajakirjad

2023

«Maailm sedasi muutubki,» ütles linnapea. «Sina, Juulikene, ei saa sellest aru, sest sa oled alles laps. Mis teil ometi uute vabrikute vastu on?»«Hoopis sina ei saa aru, sest sa POLE laps,» ütles Juliane.

Armastatud Austria lastekirjaniku esmakordselt 1970. aastal ilmunud ja mitmeid auhindu pälvinud teoses on juttu linnapeast, kes muudkui nuputab, kuidas linna suuremaks ja võimsamaks ehitada. Tema lastele Juliusele ja Julianele aga ei meeldi sugugi linnapea uus plaan nende mängumets uhkemate majade nimel maha võtta ning nad asuvad kavandama protestiaktsiooni. Oma kavalusega tuleb appi ka metsavaim proua Hullevulle, kes linnapead unenägudega väheke raputada püüab. Raamat ei ole 50 aastaga oma aktuaalsust minetanud — tekst on endiselt ajakohane ning illustratsioonid köidavad ka väiksemate laste pilke.

***

Luis Sepúlveda, «Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas».
Luis Sepúlveda, «Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas». Foto: Raamat

«Lugu merikajakast ja kassist, kes ta lendama õpetas»

Luis Sepúlveda

Joonistanud Satoshi Kitamura

Tõlkinud Eva Kolli

Kirjastus Rahva Raamat

2023

Kas oled kuulnud lugu, kus peategelaseks on merikajakas? Ja veel kajakas, kes sõbrustab kassiga? Mis küll peab juhtuma, et kaks tavapäraselt üksteist mitte sallivat tegelast teineteist aitama asuvad? Ja mida teab üks kass lendamisest?

Kui kass Zorbase rõdule prantsatab räsitud emakajakas, vallandub ebatavaline ja seikluslik päästeoperatsioon, millega ühinevad lugupeetud sadamakass Kolonel, tema abiline Sekretär, raamatukoi Professor, laevakass Merekaru ja lõpuks ka üks isevärki luuletaja. Õpetlik ja humoorikas lugu on kantud teose autori kogemustest 1980. aastatel Greenpeace’i laeval töötades ning kutsub arutlema merereostuse ja inimtegevuse tagajärgede üle. Keskkonnahoiu kõrval on teoses olulisel kohal ka üldinimlikud väärtused nagu ligimesearmastus, üksteise aitamine ja ebaõigluse vastu seismine.

***

Katherine Appelgate, «Ümikarude küla».
Katherine Appelgate, «Ümikarude küla». Foto: Raamat

«Ümikarude küla»

Katherine Appelgate

Illustreerinud Charles Santoso

Tõlkinud Kristina Uluots

Kirjastus Varrak

2022

«Loodus, Willodeen, teab rohkem kui meie ja seda tõenäoliselt igavesti.»

Mudalaviinidest ja maastikupõlengutest ohustatud Perchance’i küla on eriline, kuna igal sügisel saabuvad sinna pesitsema armsad mulle puhuvad ümikarud. Viimastel aastatel jõuab aga külla üha vähem ümikarusid. See on vägagi murettekitav, sest ümikarude pesitsust vaatama tulevad turistid on küla peamine elatusallikas. Külas elab ka 10-aastane Willodeen, kes armastab üksipäini looduses ringi uidata ning on alati pigem inetute ja põlatud loomade poole hoidnud. Mitmeski mõttes meenutab ta oma olemuselt „Kus laulavad langustid“ peategelast Kyat, kelle võime vaatamata vähesele kooliharidusele looduses mustreid märgata on harukordne. Kas Willodeen jõuab saladuse jälile, miks külale elutähtsate ümikarude populatsioon on drastiliselt vähenenud? Ja kas ta suudab panna küla täiskasvanud end kuulama?

«Ümikarude küla» on käesolevatest raamatusoovitustest vast kõige kurblikuma alatooniga, olles kantud Willodeeni traumaatilistest läbielamistest ja looduse meelevallast. Sellest aga ei maksa lasta end heidutada – tegu on südamliku ja fantaasiaküllase looga, mis aitab lastes tundetarkust arendada ja nii mõnelegi lapsele, kes end teistsugusena tunneb, julgustust pakub.

***

Katherine Appelgate, «Veidrik».
Katherine Appelgate, «Veidrik». Foto: Raamat

«Veidrik»

Katherine Appelgate

Illustreerinud Charles Santoso

Tõlkinud Kristina Uluots

Kirjastus Varrak

2023

Katherine Appelgate’i teine raamat on saanud inspiratsiooni ohustatud merisaarmaste säilitamis- ja päästmisprogrammist Californias. Teose peategelane on Veidriku-nimeline saarmaplika, kes armastab üle kõige mängida ja vees hullata. Veidriku silmade läbi saab lugeja osa merisaarmaste igapäevaelust, sealhulgas toiduotsimisest, veemängudest ja ka vees valitsevatest ohtudest. Vallatule Veidrikule saab tema liigne uudishimu ja seiklusvaim saatuslikuks ning ta satub tagasi akvaariumisse inimeste hoole alla, kus ta tasapisi leiab endale uue eesmärgi. Vabavärsis kirja pandud lugu pakub muuhulgas mõtteainet, kuidas toime tulla kaotuse, valu ja süütundega ning leppida muutunud oludega. Tekst on voolav ja humoorikas, imeliste kujundite ja võrdlustega, pakkudes äratundmist nii lastele kui täiskasvanutele.

Kui sa ei saa kirjutada sõnumit ega meili,

sosistada saladust ega

karjuda protestiks,

kui sõnad ei ole sinu jaoks loodud,

kuidas sa siis

jagad, mida tead?

Rohkem raamatusoovitusi leiad Eesti Lastekirjanduse Keskuse kodulehelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles