Näitleja Emma Roberts soovitab ilukirjandust, mis on ka eesti keeles kättesaadav

Raamatuportaal
Copy
Emma Roberts.
Emma Roberts. Foto: Danny Moloshok/AP/Scanpix

USA näitleja ja laulja Emma Rose Roberts on nõnda suur raamatusõber, et koondas oma hobi põhjal kaasmõtlejad lugemissoovituste veebikeskkonda Belletrist. 

Belletrist sai tegelikult alguse juba 15 aastat tagasi, kui Emma Roberts ja tema parim sõbranna Karah Preiss kolisid erinevatesse linnadesse ja hakkasid teineteisele raamatuid saatma. «Sellest sai meie sõpruse kese, jagasime soovitusi ja arutasime raamatute üle,» meenutas näitleja ajakirjale Vougue intervjuud andes. «Meie maitse on üsna sarnane, kuigi inimestena oleme küllaltki erinevad, mistõttu oli meil palju ühist, aga siiski võimalus teineteiselt õppida.»

Hiljem hakkas Emma Roberts Instagramis avaldama postitusi raamatutest, mida ta parasjagu loeb. Ta märkas, et just just selliste postituste all tekkis sageli pikem arutelu ja fännid tahtsid raamatutest rääkida. «Need postitused said palju kommentaare ja tagasisidet. Inimesed pöördusid minu poole ja kirjutasid: «Hei, ma lugesin just seda raamatut, mille kohta sa postitasid. Mida sa järgmiseks loed?» Või: «Kas te soovitate veel midagi, mille kohta te pole veel postitanud?» Sain aru, et seal on midagi enamat,» sõnas Roberts, kes leidis, et polegi väga veebikeskkondi, kus oleks raamatusoovitusi just temaealistele noortele. «Tundsin puudust kohast, kus oleks just selliseid lugemissoovitusi, mis mulle meeldiks. Enamasti pole inimestel aega lugeda pikki soovitusnimekirju, et endale sobiv teos üles leida. Tahtsime luua koha, kus sobiva raamatu leidmine oleks lihtne.»

Esimeseks soovituseks valisid naised Joan Didioni romaani «South and West» (Lõuna ja lääs) ning nende suureks üllatuseks oli autor kohe nõus neile intervjuud andma. «Minu meelest oli see temast nii lahke, et ta seda tegi, sest meil olnud siis isegi jälgijaid. Me ei olnud veel oma ametlikku Instagrami lehte teinud. Tänu sellele tundsime ennast väga erilisena, sest ta toetas kahte noort naist, kes lihtsalt üritavad maailmaga lugusid jagada,» meenutas ta. «See andis meile tugeva aluse oma kogukonna loomiseks.»

Roberts tahab, et kõik tunneksid üllatuse ja avastamisrõõmu segu, kui leiavad tänu neile mõne uue autori või hoopis unustatud klassiku. «Sa ei pea lugema kiiresti, sa ei pea lugema palju - sul peab olema vaid piisavalt uudishimu, et oleksid avatud uutele lugudele, mida sa muidu ehk ei loeks,» selgitas ta. «Kuna ma ise olen Joan Didioni raamatutest vaimustuses, siis teeb see mind rõõmsaks, et saan tema teoseid teistele tutvustada. Ma tean, et neil on, mida oodata.»

Nüüdseks on Emma Roberts Belletristi ja oma Instagrami konto vahendusel soovitanud üle 100 raamatu. Siin on tema soovitustest valik teoseid, mis on ka eesti keelde tõlgitud ja mida saab raamatukogust laenutada.

***

Joan Didion, «Meie ühised palved»

«Meie ühised palved» on Didioni läbimurderomaan. Autor väidab, et romaan sai alguse kahest pildist, mis jäid talle mällu püsima. Esimene oli ajalehefoto reisilennukist, mille kaaperdajad olid põlema pannud, teine öine vaade Kolumbia rannikule selle hotellitoa aknast, mille nelja seina vahele oli paratüüfus mõistnud ta terveks nädalaks.

Stephen King, «Hiilgus»

Jack Torrance on kirjanikuks pürgiv, alkoholismist paranev endine kirjandusõpetaja. Ta võtab vastu tööpakkumise Overlooki hotelli talvise majahoidjana ning kolib koos naise ja pojaga keset eikusagit asuvasse hotelli elama. See on võimalus uueks alguseks ja perega äraleppimiseks.Ainus, kes hotellis peituvat suurt ohtu ja selle sünget minevikku tajub, on Jacki viieaastane poeg Danny. Ta suudab näha asju, millest enamikul inimestel aimugi pole. Justkui võluväel tõmbab uudishimulikku poissi uurima, mis asub toa 217 alati lukus ukse taga.

Lily King, «Kirjanikud ja armastajad».
Lily King, «Kirjanikud ja armastajad». Foto: Raamat

Lily King, «Kirjanikud ja armastajad»

31aastane Casey Peabody ei tea, kuidas eluga edasi minna. Hiljaaegu lõppenud armusuhe ja ema ootamatu surm on tema hinge jätnud tuikava tühimiku. Kunagise golfitalendi postkasti saabuvad nüüd peamiselt võlateated – üks ähvardavam kui teine. Casey tuleb ettekandjatööga hädavaevu ots otsaga välja ja üürib kitsukest hallituslõhnalist garaažituba. Seal ootab teda aga viimane allesjäänud pidepunkt ja trööst: kuue aasta eest alustatud romaan, mille kallal kirjanduslike ambitsioonidega naine unetundide arvel töötab. Ja siis leiab Casey end ühtäkki veel armukolmnurgast, mis ähvardab ta lõplikult tasakaalust välja viia.

Melissa Bank, «Jahi ja kalapüügi käsiraamat tütarlastele»

Raamatu kangelanna ühendab endas Bridget Jonesi veetluse ja Ally McBeali haavatavuse. Lugeja näeb, kuidas Jane areneb trotslikust teismelisest tõrksaks karjäärinaiseks ning elab koos temaga läbi armulood, seksisuhted ja raskused tööl. Raamatu teeb eriti võluvaks see, et autorile meeldib tema kangelanna ning ta on teinud temast universaalse tegelase, kellele on kerge kaasa elada.

Emma Cline, «Tüdrukud».
Emma Cline, «Tüdrukud». Foto: Raamat

Emma Cline, «Tüdrukud»

60. aastate lõpp Californias. Kodanlased kaunistavad kodusid, pügavad muruplatse ja puhastavad basseine, peavad koeri ja armukesi. Sealsamas lehvivad aga muretuina ringi kõigest maisest ja materiaalsest vabaks murdnud lillelapsed. On hipiajastu, kommuunide õitsenguaeg. Kui 14-aastane üksildane Evie Boyd näeb pargis rühma tüdrukuid, kes on koondunud karismaatilise liidri Russeli ümber ja kes kõik üheskoos kõrvalises rantšos elavad, tahab temagi osa saada elust, mis tundub niivõrd vaba ja õnnelik. Ent mida rohkem aega Evie oma emast ja igapäevarutiinist eemal viibib ja mida tugevamaks muutub side uue sõbranna Suzanne’iga, seda lähemale liigub ta kujuteldamatule vägivallale ja sellele hetkele oma elus, mil kõik võib kohutavalt valesti minna.

Stephanie Danler, «Magusmõrkjas»

22-aastane Tess kolib New Yorki ja leiab tööd ettekandjana kuulsas Manhattani restoranis. Tema kolleegidest saab ootamatult naise uus perekond, kellega jagatakse kõige intiimsemaid ja ka õõvastavamaid momente.

See raamat on ood naudingutele – austrid, šampanja ja kokaiin, armastus ja iha, täiuslikud nostalgiahetked, mis püsivad vaid viivu. Tessi isu kasvab nii suurepärase toidu ja veini kui ka teadmiste, kogemuste, kuuluvustunde ja armastuse järgi. Kuid mil moel selles kaootilises ja ennasthävitavas maailmas hakkama saada ja ellu jääda?

Donna Tartt, «Ohakalind».
Donna Tartt, «Ohakalind». Foto: Raamat

Donna Tartt, «Ohakalind»

Kolmeteistkümneaastaselt elab Theodore Decker, pühendunud ema ja hoolimatu, kodust lahkunud isa laps, imekombel üle õnnetuse, mis rebib tema elu tükkideks. Üksinda ja pidetuna New Yorgis, leiab ta peavarju ühe jõuka sõbra perekonna juures. Tema uus kodu Park Avenuel hämmastab teda, koolikaaslased, kes ei tea, kuidas temaga suhelda, tekitavad talle meelehärmi, ning lisaks piinab teda väljakannatamatu igatsus ema järele. Nii klammerdubki ta aastate möödudes selle ühe asja külge, mis talle kõige rohkem ema meenutab: väikese, kummaliselt paeluva maali külge, mis tõukab ta lõpuks kriminaalse allmaailma rüppe.

Kasvades õpib Theo liikuma mängeldes kõrgklassi söögitubade ja tolmuse labürindilaadse antiigipoe vahel. Ta on eemale tõugatud ja armunud – ning maal, mis on tema talisman, asetab ta üha aheneva, üha ohtlikumaks muutuvama ringi keskmesse.

Haruki Murakami, «Värvitu Tazaki Tsukuru ja tema palverännaku aastad»

Tazaki Tsukuru neli lähedast sõpra otsustavad ühel päeval midagi selgitamata Tsukuruga suhtlemise lõpetada. Lahutamatuna paistnud sõprusgrupist väljaheitmine tõukab Tsukuru unenäolaadsesse seisundisse, millest tal polegi kavatsust ärgata. Kuusteist aastat hiljem toibutab mehe üles tema tüdruk Sara, kes soovitab tal minevikuga silmitsi seista. Nii saab alguse Tsukuru palverännak, mille eesmärgiks on ületada sild iseenda ja oma mineviku vahel. Ettearvamatu teekond viib ta ootamatute avastusteni ja selle käigus satub ta ka Soome.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles