Krista Kaer soovitab mõnusat suvelugemist, mida puhkuse ajal nautida
/nginx/o/2018/01/24/7510891t1hccaa.jpg)
21. juuni 2023, 12:30
/nginx/o/2023/06/21/15406046t1hb060.jpg)
Ma olen üldiselt veendunud, et suvelugemine on lihtsalt see, mida suvel loetakse, aga siin natuke juttu mõnest raamatust, mis võiksid huvi pakkuda.
Seppo Zetterberg «Reisimuljeid vanadest Baltimaadest. Rändurid, postitõllad ja supelasutused Balti provintsides 18. ja 19. sajandil»
Tegu on ühe mõnusa raamatuga, kus kirjeldatakse Baltimaid nii, nagu need paistsid enamasti sakslastele ja venelastele postitõlla aknast või mõisates või postijaamades või muudes peatustes.
19. sajandi alguses hakati Euroopas rohkem liikuma, läks moodi merekuurortides tervist parandada ning ühtlasi jagada muljeid reisi peal nähtust. Kohtuti peamiselt oma klassi esindajatega, aga oma ettekujutus saadi ka kohalikest elanikest. Nii on raamatus muljeid teeäärsetest kõrtsidest ja seal joovatest eestlastest, eestlaste ja lätlaste võrdlusi, aga ka arvamus, et eesti naiste värvilised rahvarõivad võivad mõjuda hirmutavalt.
**
A.F. Steadman «Skandar ja kummitusratsur»
Oodatud teine raamat Skandari ja tema sõprade seiklustest viib lugeja tagasi saarele, kus hakkavad muidugi jälle toimuma kummalised sündmused. Metsikuid ükssarvikuid hakatakse tapma, kuigi nad peaksid olema surematud. Tõelaulus kõlab ettekuulutus, et saar sellist asja ei talu ning hakkab kätte maksma. Tõepoolest, tundub, et saare enda kude hakkab rebenema ning ohus on terve ükssarvikute maailm. Samal ajal on Kenna sattunud sepitsuste ohvriks, mis võivad muuta ta ohtlikuks nii Skandarile kui ka Skandari sõpradele. Midagi tuleb ette võtta ja sõbrad otsivad viisi saare päästmiseks.
**
Guillermo Corral, Paco Roca «Musta Luige aare»
Tegu on graafilise romaaniga, mille aluseks on tõesti aset leidnud sündmused. 2007. aastal teatab maailma suurim aardejahiettevõte, et on leidnud Atlandi ookeani põhjast tohutu veealuse aarde. Leiuga seoses tundub siiski, et see peaks õigusega kuuluma Hispaania riigile ning et tegu on 1802. aastal uputatud fregati La Merced aardega. Algab pikk ja keeruline võitlus selle nimel, et Hispaania saaks kätte oma ajaloolise pärandi.
/nginx/o/2023/05/26/15346831t1h2851.jpg)
Guillermo Corral on Hispaania diplomaat, kes oli ise kogu Musta Luige seiklusega seotus ja aitas pärandit Hispaaniale tagasi võita. Tegu ei ole siiski dokumentaalromaaniga, vaid pigem ikka tõsielusündmustel põhineva seiklusega.
**
Anders de la Motte, Måns Nilsson «Antiigikaupmehe surm»
Anders de la Motte on katsetanud kriminaalsete lugude kirjutamist mitmel viisil, nüüd on ta tegemas koostööd Måns Nilssoniga ning ilmunud on juba teine raamat «Österleni mõrvade» sarjas. Tegu pole kindlasti räige Skandinaavia krimiromaaniga, vaid pigem mõnusa meelelahutusega, kus kriminaalsete sündmuste taustaks on maaliline Rootsi. Selles Rootsis toimuvad antiigilaadad, suvised koosviibimised ja kõik näib ilus ja õdus. Ometi hakkavad antiigilaatadel aset leidma mõrvad ning politseikomissar Peter Vinston ja kohalik konstaabel Tove Esping peavad jälle asja uurima.
**
C.K. McDonnell «See võluv mees»
McDonnelli raamatud sobivad neile lugejatele, kellel pole midagi fantaasiakirjanduse vastu ning kes tahavad lisaks põnevusele ka mõnusat huumorit. Tasub kindlasti üles otsida ka triloogia esimene raamat «Kummalised sõnumid», sest just sellenimelise ajalehe toimetuses saabki kõik alguse. Ajaleht annab oma lugejatele teada kogu maailmas toimuvatest imelikest asjadest, mida tavalähenemisega seletada ei saa, ning ka toimetuse koosseis pole just päris tavaline. Vajaduse korral konsulteerivad nad ka olevustega, keda inimeste meelest olemaski ei tohi olla. Raamatus «See võluv mees» tuleb aga tegemist selliste tegelastega, keda tõesti olemas ei tohiks olla, kuid ometi tekitavad nad ohtralt pahandust ning keegi ei tea õieti, kuidas neid peatada. Midagi õnnestub ajalehe kireval seltskonnas siiski välja mõelda ja lugejatel on võimalus elada kaasa nende järgmistele seiklustele peagi ilmuvas kolmandas raamatus.
**
Haruki Murakami «Ainsuse esimene isik»
Iga uus Murakami raamat on õigusega oodatud ja pettumust ei valmista loodetavasti ka see tema jutukogu. Pealkirjale vastavalt on kaheksa lugu jutustatud minategelaste suu läbi. Juttude peateemadeks on armastus ja surm ning tegemist on kunagi ammu toimunud kummaliste sündmustega. Nagu Murakami raamatutes sageli, ei ole ka siin tegelikkuse ja fantaasia piir täpselt määratletud ning need lisavad loetule veelgi mõjusust.
Murakami ei anna vastust ka küsimusele, kuivõrd võivad need lood olla seotud tema enda eluga, aga see polegi oluline. Meisterlik kirjanik jutustab ja meie loeme imestuse ja tänuga.