Laevavrakk ja tundmatu luustik – muinsuskaitse aastaraamat vaatab tagasi rohkelt kõneainet pakkunud teemadele
27. juuni 2023, 14:56
Kord aastas ilmuva muinsuskaitse aastaraamatu lehekülgedelt leiab tänavu nii uuele elule äratatud arhitektuuripärleid kui ka põnevaid kunsti- ja arheoloogialeide. Lisaks on trükisesse jõudnud möödunud aastal rohkelt kõneainet pakkunud teemadest tõukunud artiklid – diskussioon Tartu toomkiriku varemete kasutamisest ning ülevaade Eesti ideoloogiliste monumentide ajaloost.
«Püüdsime heita pilgu olulisematele restaureerimistöödele ja koondada muinsuskaitse olulisemad seisukohavõtud. Aastaraamatu üks eesmärke läbi aegade on olnud peegeldada pärandivaldkonnas toimuvat erapooletult ja dogmaatilisi seisukohti vältides,» ütleb tänavuse aastaraamatu toimetaja Leele Välja.
Muinsuskaitse aastaraamatu ehitiste rubriigist leiab Niguliste muuseumi uuenemise, Toomkiriku uue tornikiivri saamisloo ja Rotermanni kvartali ümbermõtestamise saaga. Rubriiki on sattunud ka lausa kolme hukule määratud puitmaja restaureerimise lood: enamikule tallinlastest teada-tuntud pitsilise Poska 41 restaureerimisest Tallinnas ning kahe maja päästmisest Viljandis. Uuema aja arhitektuuri restaureerimise võimalikkust ja vajalikkust on vaagitud artiklis, mis räägib Tartus Lossi 31 asuva õppehoone restaureerimisest. Sellele sekundeerib trükise kunsti rubriigis ühe meie ebatavalisema kunstimälestise – Kaarel Kurismaa «Tallinna trammi-objekti» – restaureerimise lugu.
Arheoloogia rubriigist leiab artikli eelmise aasta suurimast leiust – Lootsi tänava keskaegsest laevavrakist, aga ka loo sellest, mida teha tundmatu päritoluga luustiku leidmisel – kas kutsuda politsei või muinsuskaitse.
Aktuaalseid teemasid jagub tänavuses aastaraamatus kõikidesse rubriikidesse. Põhjalikumalt käsitletakse 2022. aastal esile kerkinud punamonumentide eemaldamise tuules Eestis varasemalt praktiseeritud ideoloogiliste monumentidega seotud ikonoklastilisi praktikaid, energiatõhususe võimalikkust kultuurimälestises ja terrasiitkrohvi restaureerimist.
Lisaks saab trükisest veel lugeda näiteks militaarajaloopärandist, Eesti professionaalse muinsuskaitse algusest 100 aastat tagasi, Toomgildi barokist, Imastu mõisa laemaalingutest, Lihula tervisekeskusest, aga ka pikemat intervjuud Muinsuskaitseameti elutööpreemia pälvinud Juhan Maistega. Aastaraamatu sisukorraga saab tutvuda siin.