Raamatud, mida enne laulu- ja tantsupidu tujutekitamiseks lugeda

Copy
Laulupeo rongkäik Tartus 1969. aastal.
Laulupeo rongkäik Tartus 1969. aastal. Foto: Postimees

Ees on XIII noorte laulu- ja tantsupidu «Püha on maa». Selleks, et ajaloo kohta rohkem teada ja tekitada õige peomeeleolu, saab lugeda-lehitseda raamatuid, mis just selleks puhuks on välja antud. Siin on valik laste-, ajaloo- ja pildiraamatuid, mis annavad hea ülevaate nii laulu- kui tantsupidude traditsioonist.

Leelo Tungal, «Naljatilgad lähevad laulupeole».
Leelo Tungal, «Naljatilgad lähevad laulupeole». Foto: Raamat

«Naljatilgad lähevad laulupeole»

Autor Leelo Tungal

Illustreerinud Kirke Kangro

Kirjastus Rahva Raamat

«Naljatilgad lähevad laulupeole» on Leelo Tungla lasteraamat, kus ta kuueaastase Maria silmade läbi jutustab lustakalt sellest, kuidas perekond Tilk laulupeoks valmistus, milliseid äpardusi juhtus laulupeole sõites, milline nägi välja laulupeolinn ning kuidas väike Maria ise kogemata laululavale lauljate hulka sattus ja seal täiel häälel kaasa laulis.

***

«Laulupeod Postimehega». Koostanud Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder.
«Laulupeod Postimehega». Koostanud Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder. Foto: Postimehe kirjastus

«Laulupeod Postimehega»

Koostajad: Heili Reinart, Bretty Sarapuu, Lauri Vanamölder

Postimees Kirjastus

150 aastat on laulupeod olnud Eesti ajaloo ja kultuuri lahutamatu osa. Laulupeo algatajaks ja käimalükkajaks oli ajalehtede Perno Postimees ja Eesti Postimees asutaja, ajakirjanik ja ärkamisaja eestluse esiedendaja Johann Voldemar Jannsen.

Postimees, mis nõukogude ajal küll Edasi nime kandis, on kõigil laulupidudel kohal olnud ja toimunut ajastuomaselt kajastanud: läbi aegade joonistuvad välja pidude-eelsed suured ülesanded ja ootused, ühisest pingutusest sündinud imed ning peojärgne meeleheide pealetungiva halli argipäeva pärast.

Raamat kutsub lugejaid Papa Jannseni kannul ajarännakule, et saada kohalolnute vahetute muljete kaudu osa laulupeo ning meie rahva ja riigi peadpööritavast ajaloost. Ajas liikudes näeme, kuidas on muutunud laulupeod, aga ka meie keelepruuk, väljendusviis ja pildikeel – ning kui muutumatu on armastus laulupidude vastu.

***

«Laulupidu. Jannsen. Koidula. Avatakt». Autor Rein Veidemann, kaasautorid Sirje Endre ja Kadi Pajupuu.
«Laulupidu. Jannsen. Koidula. Avatakt». Autor Rein Veidemann, kaasautorid Sirje Endre ja Kadi Pajupuu. Foto: Kirjastus Tiigi Seltsimaja

«Laulupidu. Jannsen. Koidula»

Autor Rein Veidemann. Kaasautorid Sirje Endre ja Kadi Pajupuu

Kirjastus Tiigi Seltsimaja

Eestlaste esimene laulupidu Tartus 1869. aastal oli avatakt, millest on kasvanud tänaseks kogu maad haarav laulupeoliikumine. Album on pühendatud eesti laulupidude 150. sünnipäevale.

Raamatus on omavahel tihedalt kokkusõlmitud kolm lugu: laulupeo sünd, Johann Voldemar Jannsen ja Lydia Koidula.

Rahvuseeposest «Kalevipoeg» leiame kinnituse: Järelkäija leiab jäljed. Albumi autorite ja koostajate eesmärk oli esitada panoraamne vaade ajale 150 aastat tagasi. Arhiiviürikutele toetudes esitavad autorid oma versiooni lätetest ja sündmustest, millest sai alguse eesti rahva suurkogunemine Tartus – rahvuse sünnipidu. Jannsen ja tema tütar Koidula olid selle suurpeo vaimsed juhid ja jätkajad. Nende mõtteviis, raskused, pürgimused, teod ja looming pakuvad mõtteainet läbi aegade. Koidula prohvetlik luuletus «Sind surmani» sai lauluks, mis kõlas juba esimesel laulupeol Tartus, ja mida lauldi edaspidi pea kõikidel eesti üldlaulupidudel.

Albumis on rohkesti pilte. Neid vaadates ärkavad lugeja silme ees ellu eestlaste vaaremad ja vaarisad; rahva karismaatilised juhid; laulukoorid ja pillimehed, raamatud ja ajalehed; talud maal ja hooned linnas; kirikud.

***

«Aja puudutus 1869-2009. Noppeid laulupidudelt läbi aegade»
«Aja puudutus 1869-2009. Noppeid laulupidudelt läbi aegade» Foto: Raamat

«Aja puudutus 1869-2009. Noppeid laulupidudelt läbi aegade»

Autorid Riina Roose, Ave Sopp, Ott Sandrak

Kirjastus Menu

XXVI laulupeo laulik-ajalooülevaade «Aja puudutus. Puudutuse aeg» pakub läbilõiget laulupeo repertuaarist läbi aegade, sisaldades igalt laulupeolt ühe teose.

Raamat sisaldab lisaks põhjalikke kommentaare tekstiautoritest (autor kultuuriloolane Enn Lillemets) ja muusikaautoritest (autor muusikateadlane Anu Kõlar) ning kontsentreeritud ülevaadet eesti ajaloost ning koondülevaadet laulupidudest ajaloo kontekstis.

***

Anu Röömel, «Laulupeole».
Anu Röömel, «Laulupeole». Foto: Erakogu

«Laulupeole!»

Autor Anu Röömel

Illustreerinud Tuulike Kivestu

Metsas korraldatakse loomade ja lindude laulupidu. Kõik saavad koori laulma, vaid karumõmm jääb välja. Aga talle nii meeldib muusika! Ta käib salamisi teiste proove kuulamas ja tunneb juba sellestki suurt rõõmu. Otsib ka lauluraamatud välja ja hakkab ise harjutama, sest ehk järgmine kord temagi... Koorirahval aga ilmneb enne pidu suur mure. Mis küll saab? Aga kõik laheneb lõpuks kenasti. Tuleb tore laulupidu, kust ei puudu ka üllatus.

Raamatust leiab ka laulupeo laulud.

***

Loone Ots, «Oh hõiska ja tantsi!»
Loone Ots, «Oh hõiska ja tantsi!» Foto: Raamat

«Oh hõiska ja tantsi! 150 aastat Eesti üldlaulu- ja tantsupidusid»

Autor Loone Ots

Kirjastus Menu

See raamat pakub tuntud ning ka ootamatumaid noppeid laulu- ja tantsupidudest 150 aasta vältel. Rõhk on headel tekstidel, millest igaüks iseloomustab mõne peo teatud tahku. Sõna saavad suured laulupeonimed, aga ka osalised, kajastajad ja ilukirjanikud, keda laulupidu on innustanud kujutama ajastu kombeid ja rõõme.

Arhiivides, digikogudes ja inimeste mälus uinub tuhandeid köitvaid hetki, millest autor on püüdnud kududa kirju, peotoonides rahvariidekanga. Raamatus on ära toodud peamised faktid kõigi seniste laulu- ja tantsupidude kohta (osalejate arv, juhid jne), samuti on palju ajaloolisi pilte. 

Tagasi üles