Psühholoog: ühele inimesele on õnneks vähe vaja, teisele väga palju

Foto: Shutterstock

Psühholoog Toivo Niiberg on andnud välja raamatu «Ela ja küsi!», mis sisaldab 500 erinevat küsimust, mida on Toivo Niibergile esitatud tema loengutes ja seminarides. Küsimusele, mis on õnn, vastab Niiberg, et pealiskaudsel vaatlemisel näib, et õnn sõltub väga palju juhustest. Teisalt näeme, et ühele inimesele on õnneks vaja väga vähe, teisele väga palju: poolkuivanud leivakannika nägemine prügikastis teeb sandile rõõmu, kuid seda näriva sandi nägemine ajab miljonäril mitmeks päevaks isu ära.

Välised asjaolud mõjutavad meie õnnetaset üllatavalt vähe

Ameerika sotsiaalpsühholoogid Frank M. Andrews ja Stephen B. Withey jõudsid põhjaliku uurimistöö järel tulemuseni, et kõik välised asjaolud kokku võivad meie õnnelikkuseastet mõjutada vaid 8 protsendi ulatuses.

Tõepoolest, kui vaatame enda ümber, näeme inimesi, kes vajavad väga vähe selleks, et olla aina rõõmsameelsed ja lootusrikkad − olla õnnelikud. Teisalt kohtame ka kogu aeg virisevaid, halemeelseid ja rahulolematuid − olla õnnetud.

Psühholoog selgitab, et õnnelik olemise määr tuleneb meeldivate ja ebameeldivate tunnete omavahelisest suhtest. Norman Bradburn selgitas kogu Ameerika rahvastiku õnnelikkuse määra välja järgmise küsimustiku alusel, millele on vaja vastata kas «jah» või «ei».

Niiberg palub endalt küsida - kas te olete olnud viimase kahe nädala kestel:

• rahul millegi enda poolt korda saadetu üle

• uhke, kuuldes enda kohta kiidusõnu (selles osas on eestlased üsna kitsid)

• teinud midagi sügava sisseelamise ja huviga

• tundnud end olevat «seitsmendas taevas»

• oled rahul sellega, kuidas asjad edenevad

• kõigest küllastunud

• pahas tujus selle tõttu, et keegi ütles sulle halvasti

• nii rahutu, et pole saanud kusagil asu

• väga üksik või eemale tõugatu

• masendunud, väga õnnetu.

Kuidas sa vastaksid esitatud küsimustele 10-pallises skaalas? Esimese viie küsimuse korral peaksid saama maksimumpunktid ja viimase viie korral miinimumpunktid. Sellist analüüsi võiks teha pea iga nädala lõpus ja teha sellest vastavad järeldused.

Psühholoog ütleb õnne definitsiooni lõpetuseks, et arvatavasti on suurim õnn iseendaga hea läbisaamine ja oskus ennast analüüsida, vigadest õppida ja edasi rühkida, pea püsti ja naeratus näol.

Kui tunned, et pead oma õnnelikkuse määra suurendama, on siiski mõned tegurid, mis seda teevad:

Niiberg ütleb, et 21 pidavat olema õnnelikkuse maagiline arv. 13. sajandil elanud Leonardo Fibonacci arvude jada järgi esindab arv 21 looduse seaduspärasusi. Uuema tõenäosusteooria kohaselt olevat maailmaruumil 21 mõõdet. Millised oleksid siis need 21 sotsiaalset ja psühholoogilist tegurit inimese õnnelikuks saamisel, mida elus otsida, taotleda ja arendada?

Need on:

• kodu kui vaimne ja füüsiline turvaja

• meeldiv ja sinu võimete kohane töö

• raha ja oskus sellega ümber käia

• oskus aktiivselt puhata

• armastada ja olla armastatud

• omada vähemalt ühte sõpra

• seksuaalne rahuldatus

• teiste tunnustus

• iseendaga hea läbisaamine (eneseaustus, enesehinnang ja eneseefektiivsus)

• omada huumorimeelt

• osata ennast kehtestada

• õnnelik abielu (kooselu)

• oskus andestada ja unustada

• mõõdukas tolerants

• omada ilumeelt ja seda arendada

• vähem valetada ja püüda olla ausam nii enda kui teistega

• intuitsioon, müstika ja usk

• positiivne mõttelaad ja oskus unistada

• omandada rollirepertuaar ja staatus

• olla loov ja ennast jäädvustada

• oskus oma aega hinnata ja väärtustada.