«Trainspottingu» autor Irvine Welsh: nüüd on kõik pe***s isegi siis, kui sa ei tarvita narkootikume

Näitlejad Johnny Lee Miller, Ewan McGregor, Kevin McKidd ja Ewen Bremmer filmis «Trainspotting». Foto: AP Photo/Daniel Liam/Scanpix

Tänavu möödub 30 aastat sellest, kui ilmus Irvine Welshi debüütromaan «Trainspotting». Autori selgitusel oli teos esialgu mõeldud hoiatuseks heroiini liigtarvitamise vastu, kuid nüüdseks on sõnum täielikult muutunud ning võiks sama hästi olla «vali narkootikumid».

«Trainspotting» on aus, realistlik ja sageli koomiline portree erinevatest veidratest inimestest, kes ekslevad Edinburghi sünges, narkootikumidest läbi imbunud allilmas.

«Kohutav asi on see, et «Trainspotting» pidi olema omamoodi hoiatav lugu,» ütles Welsh The Guardianile oma 1993. aastal ilmunud romaani kohta. «Aga nüüd, 30 aastat hiljem, ei saa seda enam päris samamoodi näha.»

Irvine Welshi selgitusel ei saa enam öelda noortele, et ärge tarvitage narkootikume, sest need hävitavad teie elu, te ei saa kunagi tööd, kodu ega saa endale meeldivaid asju osta.

Üks kuulsamaid lõike raamatust oli peategelase Rentoni monoloog, mida Danny Boyle'i 1996. aasta filmiversioonis esitas Ewan McGregor, kelle jaoks see oli läbimurderoll. «Vali elu. Vali töö. Vali karjäär. Vali perekond,» ütles ta. «Vali kuradi suur televiisor, vali pesumasinad, autod, CD-mängijad ja elektrilised konserviavajad. Vali hea tervis, madal kolesteroolitase ja hambaravi...»

Renton kritiseeris neid valikuid, sest temal oli ju heroiin. Nüüd on aga Welshi sõnul võimalus neid asju valida noortelt ära võetud ning 2023. aastal on raamatul «teistsugune kontekst».

«Inimesed ei saa tööd. Inimesed ei saa kunagi maja osta. Nad ei saa endale meeldivaid asju lubada. Kõik on pe***s isegi siis, kui sa ei tarvita narkootikume,» ütles ta. «Raamatust saab peaaegu mingisugune innustav sõnum: kurat, tarbime narkootikume, kõik on niikuinii pe***s. Lihtsalt lähme sellega kaasa.»

Irvine Welsh Foto: SWNS/Scanpix

Kultusteos ilmus 1990. aastate alguses, kui Welsh oli 35-aastane, kuid selle fännibaas on aastate jooksul oluliselt kasvanud ning kui esimesed lugejad on juba 50. eluaastates, siis uusi lugejaid tuleb pidevalt peale. Kirjaniku sõnul näidatakse aeg-ajalt teles tema romaani põhjal tehtud filmi uuesti ja iga kord tõusevad pärast seda ka teose müüginumbrid.

Juubeli puhul valmib peagi ka muusikal, milles kirjanik kaasa lööb. «Mõtlesin, et kui mina seda ei tee, teeb seda keegi selline nagu Andrew Lloyd Webber siis, kui mina juba kaminasimsil urnis puhkan,» märkis ta, et ei saanud lasta kellelgi teisel oma loomingut lavastada.

«Nii et seal on mõned uued tegelased ning ausalt öeldes on see päris palju süngem kui raamat või film. See on üsna intensiivne, kuid loodetavasti suurepärane kogemus,» ütles ta.

Welshi sõnul on väga üllatav, et raamat, mille kirjutamist ta alustas 28-aastaselt, on endiselt sama oluline, kui ta läheneb 65. eluaastale, eriti kui vaadata maailma, mida ta kirjeldas. «Kirjutasin asjadest, millele tol ajal polnud veel mõisteid, nagu näiteks toksiline maskuliinsus,» tõi ta välja. 

«Tegelastel oli raskusi vaimse tervise ja eksistentsiaalsete kriisidega, ja mis siis täna niiväga teisiti on? Pole siis ime, et inimesed tegelikult ei tea, kus on nende koht maailmas. Kapitalism hääbub, kuid me pole sotsialismiks veel piisavalt küpsed ning selle asemel kõnnime unes mingi fašistliku maailmamudeli poole, kus praktiliselt kõik on toksiline,» sõnas ta lõpetuseks.