«Viiekümnest hallist varjundist» Darwinini — 10 ühiskondi enim mõjutanud teost
/nginx/o/2023/06/07/15373886t1h2799.jpg)
15. august 2023, 14:00
Kirjandus on midagi enamat kui lihtsalt lood ning meelelahutus. Aastasadade jooksul on kirjandus inspireerinud muutusi, mis on maailma raputanud, kutsunud üles revolutsioone, liikumisi ning tekitanud tuliseid debatte meie ühiskonnas. Toome teieni kümme erinevaid ühiskondi enim mõjutanud raamatut — olgu selleks näiteks «Avameelselt abielust», mis tõi esimest korda päevavalgele teemad, millest muidu vaikiti, või Darwini «Liikide tekkimine», mis on kujundanud täielikult arusaama meist endist ning meie pärinemisest.
«Onu Tomi onnike»
Harriet Beecher, 1852
On öeldud, et see raamat oli Ameerika kodusõja üks põhjustest. Kuigi see öeldu võib olla liiga äärmuslik, mängis see olulist rolli orjaelust teadlikkuse tõstmisel.
Nagu paljud teemad ka tänapäeval, oli orjus midagi, milles paljud pidasid end asjatundjateks, samas kui vähesed mõistsid tegelikkust.
«Onu Tomi onnike» oli üks esimesi erapooletuid teoseid. Selle lehekülgedel esitleti karmi peremeest, lahket ja armastavat peremeest, vabadussõjas sõdivaid ning orje. See ei olnud teos, mis näitas orjust kui eluviisi, mille eest peaksid kõik aafriklased tänulikud olema (Jah, ka nii väidavad mõned teosed! Näiteks «Slavery Ordained of God» . Rev. Fred´i ja A. Rossi sulest 1857. aastal). See ei olnud ka teos, mis kujutas kogu orjust kurjajuurena ning kõiki orjaomanikke kuradi kätena. See näitas sellest realistlikumat vaadet, mis avas paljude inimeste silmad. Raamatu ilmumise järel süvenes debatt orjuse üle veelgi — üks osapool pidas seda raamatut meistriteoseks, teine aga suureks valeks.
/nginx/o/2023/07/17/15462318t1h7aa1.jpg)
Pärast teose avaldumist, tundsid paljud naised end ära samast olukorrast ning otsustasid muuta enda elu kardinaalselt. Lahutustearv tõusis hüppeliselt ning enesearengu- ja abi õpetused kogusid hoogu.
«Kommunistlik manifest»
Karl Marx, 1848
Selle teose mõju oli nii suur, et aastaks 1950 elas peaaegu pool maailma elanikkonnast marksistlike valitsuste all. Töölisklass kuulas nende filosoofiat ja paljud võtsid selle oma põhitõeks. 19. sajandi keskpaigas avaldatud teoses sisalduvad ennustused revolutsioonide kohta, mis levisid üle Euroopa, läksid täide kiiresti. Valitsus kukutati valitsuse järel. Kuigi mitte kõik ei võtnud kommunismi vastu suure hurraaga, inspireerisid paljusid Marxi sulest ilmunud mõtted. Rahvad kutsusid üles oma juhte järgima neid põhitõdesid ning need, kes neid eirasid, kukutati. kukutasid nad, kui neid eirati.
20. sajandi alguses tõstis üks mees lipu üles ja kuulutas end marksistiks ning aitas niiviisi kukutada planeedi ühe vanima ja suurima impeeriumi. Vladimir Lenin aitas kehtestada Venemaal kommunismi ja pani aluse teistele riikidele eeskuju järgimiseks.
Algne töö võttis aega peaaegu sajandi, et muuta maailma palet poliitiliselt, sotsiaalselt, majanduslikult ja geograafiliselt, kuid see juhtus. Seda muutust on tunda ka tänapäeval, kui ihaldatakse tagasi kommunismiaegu.
Tänapäeval mõjub taoline raamat muidugi korraliku huumorina, aga kust mujalt sai rahvas nõukogude ajal teada suguelu puudutavatest teemadest kui mitte sealt.
Piibel
Suurema osa lääne ajaloost saab taandada Piiblile. Religioosne töö oli seotud valitsuse ja ühiskonnaga alates Rooma impeeriumi lagunemisest. Muutused sotsiaalsetes normides on läbi ajaloo toimunud lainetena pärast selle teose koostamist. Ka tänapäeval tehakse palju otsuseid pühakirjas leiduvate mõtete põhjal.
Võib öelda, et paljud religioossed tekstid inspireerivad muutusi. Kui Martin Luther tundis, et midagi on valesti, uuris ta pühakirja sügavamalt ja alustas protestantlikku reformatsiooni. See tõi kaasa murrangu, mida tuntakse kogu Euroopas ja mujal. Võib julgelt väita, et läänemaailmas on piibel avaldanud enim mõju ühiskonna erinevatele aspektidele.
Punamütsike
Selle päritolu võib otsida mitmest 17. sajandi eelsest Euroopa rahvajutust. Kaks tuntuimat versiooni kirjutasid Charles Perrault ja vennad Grimmid
Iga üks teab lugu väikesest punase kapuutsiga tüdrukust, kes läheb läbi metsa vanaemale külla. Aastate jooksul on lugu kogu maailmas leidnud arvukalt poppkultuuri kohandamisi ja ümbertõlgendusi. Sellest on saanud üks kõigi aegade tuntumaid muinasjutte. Sellise edu üheks põhjuseks on olulised õppetunnid, mida lugu lastele toob. Hoolimata asjaolust, et «Punamütsikest» peetakse tavaliselt lastejutuks, võib seda tõlgendada ka hoiatusloona seksuaalsuhetest, laste väärkohtlemisest ja ohtudest, millega naised ja teised haavatavad subjektid tänapäeva ühiskonnas silmitsi seisavad.
/nginx/o/2023/07/17/15462350t1ha0f3.jpg)
«Liikide tekkimine»
Charles Robert Darwin, 1859
Sellel raamatul on maailmale palju suurem mõju, kui Charles Darwin kunagi unistada oskas. «Liikide päritolu» muutis vaadet ühiskonnale poliitiliselt, kultuuriliselt ja religioosselt. Kõik sellepärast, et üks inimene julges mõelda piiridest välja, kahtluse alla seada «mis oleks, kui» ning öelda midagi sellist, mis oli täielikult vastuolus tolleaja põhimõtete ja vaadetega.
Darwin lükkas oma evolutsiooniteooriaga troonilt traditsioonilised vaated bioloogiast. Raamatus esitatud teooriad panid maailma mõtlema. Suur osa teooriatest ei ole siiani tõestatud, mõned osutusid ka valeks, kuid see esitas maailma väljakutse juleta mõelda raamidest välja ning pöörata rohkem tähelepanu teaduse tegemisele.
Maailm hakkas erinevates akadeemilistes uuringutes autoriteedis kahtlema. Nii nagu renessansiaegsed juhid seadsid kahtluse alla valitsused ja katoliku kiriku, tekitas Darwini raamat akadeemilise revolutsiooni.
Nagu iga teose puhul, tõlgendasid paljud lehtedel olevaid sõnu nii, nagu nad seda tahtsid. Mõned väidavad, et raamat «õigustas loomupärast rassismi, mis oli Euroopa impeeriumide oluline osa», mis omakorda näitas, et valge nahk peaks olema ülim terves maailmas. Teised ütlevad, et Darwin lükkas ümber religioossehoiaku inimeseloomise suhtes, mis tähendas, et religioon muutus palju tühisemaks.
Kas nõustute või ei nõustu Darwini teooriatega, pani ta paberile kirja mõtted, mis muutsid kõiki ühiskonna aspekte, mida tänapäeval ikka veel tsiteeritakse, olgu see õige või vale.
«Viiskümmend halli varjundit»
E. L. James, 2011
Dominantsus ja võim on teose «Viiskümmend halli varjundit» põhiteemad. Romaan näitab Christiani tegelast, miljardäri, kes püüab omada täielikku võimu oma maailma üle. Tema rahuldamatu vajadus kontrolli ja domineerimise järele viib ta kokku häbeliku ja naiivse noore naise Anastassiaga.
«Viiskümmend halli varjundit» on mõjutanud ühiskonna arusaama erootilisest romantikast. Raamatu ilmumise järgselt hakkasid naised palju vähem häbi tundma seksuaalteemadel rääkimisest, näiteks normaliseeriti erinevate ihade olemasolu, karmim seks või soov, et patner võtaks domineeriva positsiooni.
1984
George Orwell, 1949
George Orwelli 1984. aasta keelt on kasutatud peaaegu kõigi viimase kümnendi aktuaalsete sündmuste puhul, alates Brexitist kuni vaktsiinipassideni, võltsuudistest kuni droonide jälgimiseni.
Klassikalist düstoopilist romaani, mille tegevus toimub massilise jälgimise all ja mida kontrollib partei, kes dikteerib pideva propagandaga oma versiooni tegelikkusest, on paljud kaasaegsed lugejad pidanud murettekitavalt prohvetlikuks. New York Review of Books nimetas seda «kütkestavaks ja kaasaegse ajaloo mõistmiseks hädavajalikuks».
Orwelli nimi domineerib autoritaarsuse ja vabaduse teemalistes debattides. Teil oleks raske leida sõnavabaduse teemalist vestlust, mis ei viitaks 1984. aastale. Pole siis ime, et BBC nimetas «1984» üheks 100 romaanist, mis on kujundanud meie maailma.
«Avameelselt abielust»
Martti Paloheimo, Mauri Rouhunkoski, Mirja Rutanen, eestikeelne tõlge Heino Mikk, 1974
See nõukaaegne teabekirjandus mõjutas korraga nii mitut põlvkonda. Tolleaja «tabuteemasid» käsitlev teos oli majapidamistes raamaturiiulitesse ära peidetud, kuid sellegipoolest osati see ikka ja alati üles leida ning õhtutundil kapsaks lugeda. Intiimõpikust vaikiti, kuid kõik teadsid seda. Tänapäeval mõjub taoline raamat muidugi korraliku huumorina, aga kust mujalt sai rahvas nõukogude ajal teada suguelu puudutavatest teemadest, kui mitte sealt.
«Vabariik»
Platon, ca 380 eKr
«Vabariik» on Platoni sokraatiline dialoog, mis on kirjutatud ca 380 eKr. See on üks mõjukamaid filosoofia ja poliitikateooria teoseid ning Platoni tuntuim. Platoni ilukirjanduslikes dialoogides arutlevad nii Sokratese tegelased kui ka erinevad ateenlased ja välismaalased õigluse tähenduse üle ning uurivad, kas õiglane inimene on õnnelikum kui ebaõiglane, kujutledes ühiskonda, mida juhivad filosoofidest kuningad ja eestkostjad. Dialoogis räägitakse ka filosoofi rollist, Platoni vormiteooriast, luule paigast ja hinge surematusest.
«Söö, palveta, armasta»
Elizabeth Gilbert, 2006
See meelelahutusžanri kultusraamat on puudutanud naisi üle kogu maailma. Elizabeth Gilbertist sai üks kirjandusmaailma suurimaid staare, avaldades 2006. aastal oma mälestusteraamatu «Söö, palveta, armasta», mida on müüdud enam kui 12 miljonit eksemplari ja millest sai 2010. aastal valminud samanimelise filmi lähtematerjal Julia Robertsiga peaosas.
Ameerika kirjaniku Gilberti menukas mälestusteraamat kirjeldas tema ümbermaailmareisi pärast õnnetut abielu purunemist ning toidust, meditatsioonist ja lõpuks uuest romantikast lohutuse leidmist.
Pärast teose avaldumist, tundsid paljud naised end ära samast olukorrast ning otsustasid muuta enda elu kardinaalselt. Lahutustearv tõusis hüppeliselt ning enesearengu- ja abi õpetused kogusid hoogu. Samuti hakati rohkem tähelepanu pöörama võrduseteemadele ning isiklikule vabadusele.
/nginx/o/2023/07/17/15462433t1h6a1c.jpg)