Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab suvel lugeda Tia Navi raamatut «Mitte-suhted».
LUGEMISSOOVITUS ⟩ Raamat, mis naerab naiste üle ja tögab mehi
Otsata kaua on mõned otsinud toda niinimetet Suurt Eesti Romaani. Ei miskit eriskummalist; ameerikud otsivad samuti uut Suurt Ameerika Romaani. Samas pole kuskil kirjas, et uus suur romaan peaks olema a) uus, b) suur) või c) romaan. Ta võib vabalt olla mahult väike, aga sisult suur ja olemuselt killustik. Umbes seda Tia Navi «Mitte-suhted» on ja sellisena tahan teda soovitada.
Põhimõtteliselt ei peaks see raamat mulle üldse meeldima. Ometi olen rõõmus, et ei lennanud ta mu raamaturadari alt läbi. Naiste värk? Mkm! Inimeste värk. Naerab naiste üle, tögab meha, oskab inimlik olla. Mulle meeldib just see päriseluline puudutus. Ma saan aru ka noist tegelasist, kes esimese krõmpsuga justkui liig totakad tunduvad. Paar lehekülge ja Navi on nad, isegi need lollakad, sulle ja mulle kuidagi koduseks kirjutanud. Poleks uskunud, et nii kiiresti mõnd sorti sellidega (soost sõltumata!) kirjanduslikult isiklise suhte suudan luua.
See on eestikeelsele inimesele vajalik lugu, ehkki tost Suurest Eesti Romaanist ma edasi ei vatraks – vast ei tulekski vadrata. Väikesed eestiromaanid aitavad ehk etemini atra seada. Tia Navi ei pretendeeri pretsedenditule pretensioonikusele ega markantsele marginaalsusele. Olen kindel, et see raamat leiab oma lugeja. Loodetavasti mitu. Ja setu!
Pealkiri on muidugi jama. Suhteid oli siin rohkem kui päris elusse jagubki. Aga suurde väikeromaani vast just nõnda? Hinnake, lugejad, suhestujad, suhtlejad!