LUGEMISSOOVITUS Hämar ja nakatav krimisari, mis teiste seast heas mõttes silma paistab

Copy
Artikli foto
Foto: Shutterstock

Rahvusraamatukogu kultuurinõunik Karl Martin Sinijärv soovitab lugeda Yrsa Sigurdarsdottiri romaani «Vaikus». See on VI osa «Freyja ja Huldari» sarjast.

Island on in. Jumalatest, keisritest ja isamaadest hüljatud paik, mõeldud vaaladele ja vulkaanidele ja demokraatiale. Ja kirjanikele. Kõik Islandi-reisid (eriti need, mida Askur Alas juhatab) müüakse Eestis minutitega välja ning Islandi-teemalised raamatud tõlkuvad/ilmuvad/müüvad nii mis kohiseb. Hull värk.

Yrsa Sigurdarsdottir, «Vaikus».
Yrsa Sigurdarsdottir, «Vaikus». Foto: Raamat

Olen ise Islandil vaid korra käinud ja üldse mitte tumedal talvel, vaid sumedal sügisel. Saan aru küll, et maa, kus leivad küpsevad kuumade mägede sees ja merest voolab värsket kala otse tulistele pannidele, ei ole meie, tasandikuelukate jaoks päris normaalne. Ent võib meeldida ja näikse meeldivatki. Ihujalaga Islandil käia on muidugi küllaltki kallis lõbu ning eks nad oska kohapeal vaalavarda ja külma õlle eest küsida vaat et sama palju kui Tallinna Raeplatsis. Või enamgi. Aga neil on aus kaup vähemalt. Kui kogu maailma raha parasjagu välja käia ei raatsi, sisenetagu Islandisse krimivike kaudu. Saab hämaram, saab nakatavam.

Yrsa Sigurdarsdottir tõmbas oma saaga aastate eest käima ning leidis robinal lugejaskonda. Ma neid esimesi Yrsa raamatuid hästi ei mäletagi, ent mida teos edasi, seda enam tunnen, et peab alguse-otsa üle vaatama, siit on kujunemas pikk ja põhjalik lugu. Põnekirjanikud teevad meie aja Balzace ja tõdeõigusi, just nagu ka teleseriaalid. Ühel üksikul romaanil on raske löögile pääseda ajal, mil tapeedirulli mõõtu teoksed ei ole üldse mitte pahemad, vaid pigem paremad. Eks ma seepärast soovitajanäpu Yrsa ja Islandi peale panengi. Kokkuvõttes saab lisaks eskapistlikule lugemisnaudingule ka arutarkust lisaks. Mis ju hea.

Yrsa järeltulijad on tuules tugevalt tulnud. Eesti keeleski on neli-viis autorit olemas hulga teostega ning nad pole kaugeltki kõik islandlased. Mingi maagia ses kivirüngas kesk okeaani on olemas; suvisel kodumaal tasub raamatute kaudu kaugele saarele saada, kui käsitsi jaksu minna ei ole. Kui raamatud loetud, võite avastada, et kohale jõudes on pooled tüübid juba tuttavad ja juttu teha lihtne. Säherduse avangu võimalikkuse pärast soovitan Yrsa raamatuid veel eriti.

Jah, Island on in. Ükskord, kui terve mõte, ükskord on Eesti in. Maailmas, kirjanduses, Eestiski ehk.

Tagasi üles