Me tahame oma lastele enamat kui lihtsalt head kehalist tervist.
Miks ja kuidas kasvatada optimistlikku last?
Soovime, et meie laste elus oleks sõprust, armastust ja saavutusi. Tahame, et neil oleks tahet õppida ja valmidust raskustega rinda pista. Ootame, et nad oleksid tänulikud selle eest, mis nad meilt saavad, aga samas võiksid uhkust tunda oma oskuste ja tegude üle. Samuti tahame, et lapsed kasvaksid üles, tundes tuleviku suhtes kindlust, armastades seiklusi, olles õiglased ja piisavalt julged, et selle õiglustunde kohaselt käituda. Me soovime, et nad tuleksid toime tagasilöökide ja ebaõnnestumistega, mis täiskasvanuks saamisega alati kaasnevad. Aga kuidas seda kõike saavutada? Sellest räägibki Martin Seligmani, Jane Gillhami, Karen Reivichi ja Lisa Jaycoxi kirjutatud raamat «Optimistlik laps».
Täiskasvanud peavad aitama lastel ebaõnnestumisel kogetut mõtestada
Autorid nendivad, et püüdes lapsi eemal hoida igasugustest ebameeldivatest tunnetest ning väikestestki ebaõnnestumistest, me seda ei saavuta. Kõik, mis lapsed ette võtavad, ei peagi kohe välja tulema, ilma harjutamata ei saa keegi osavaks, ebaõnnestumisi on vaja, et jõuda õnnestumisteni. Halba enesetunnet on võimalik ära kasutada, et õppida elust rõõmu tundma ja pääseda abitusest.
Täiskasvanutel tuleb endale selgeks teha, kuidas õpetada lapsi ebaõnnestumisel kogetut sel moel lahti mõtestama, et säiliks optimistlik eluvaade ja soov katsetada teisi viise raskuste ületamiseks.
Raamatu autorid nimetavad niisugust kogemuste mõtestamise ja toimetulekuoskuste kompleksi laste immuniseerimiseks depressiooni vastu.
Noorte ja täiskasvanute gertaltpsühhoterapeut Merit Lage ütleb, et see raamat sobib kõigile, kes puutuvad kokku laste ja noortega alates sünnist kuni teismeea lõpuni: lapsevanemad, õpetajad nii koolis kui ka lasteaias, treenerid, juhendajad, noorsootöötajad jne.
Miks on oluline teadlikult parandada lapse sotsiaalseid oskusi ja õpetada lapsele optimistlikkust?
Heade sotsiaalsete ja probleemilahendusoskustega lapsed leiavad uusi sõpru.
Nad tulevad uutes olukordades toime.
Nad seltsivad lastega, keda pole varem kohanud, ja liituvad uute tegevustega.
Samuti oskavad nad sõprust hoida.
Nad teevad koostööd.
Nad oskavad jõuda kokkuleppele.
Nad usaldavad teisi ja teised usaldavad neid.
Nad tulevad hästi toime erimeelsuste lahendamisega.
Nad austavad erinevusi.
Nad väljendavad selgelt ja kindlalt oma soove.
Nad paluvad vabandust, kui nad on eksinud, aga jäävad endale kindlaks, kui neil on õigus.