/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2023/08/02/15495776t1h4eb3.jpg)
Joogatreener Mai-Liis Kivistik jagab viiest raamatust viite mõtet ja soovitab augustikuusse lugemiseks raamatuid, mis teda enim kõnetanud on. Valikust leiab raamatuid, mis õpetavad iseennast ja end ümbritsevat paremini mõistma.
Joogaõpetaja soovitab 5 raamatut, mis avardavad silmaringi ja annavad praktilisi teadmisi
«The Untethered Soul: The Journey Beyond Yourself» Michael A. Singer
Mai-Liis ütleb, et raamat jagab huvitavat ideed, et me ei ole oma mõtetega üks, vaid pigem nende vaatleja. Singer väidab, et sisemise rahu ja vabaduse võti seisneb selles, kui tunnistame, et me ei ole oma mõtted ja emotsioonid, mis meie peast läbi käivad, vaid teadvus, mis nende tekkimist tajub.
Ta julgustab lugejaid aktsepteerima emotsioone ja laskma neil lihtsalt olla nagu pilved taevas - tulevad ja lähevad. Harjutades oma mõtete jälgimist ilma nendega end seostamata saavutame võime distantseeruda ja luua päriselt sisemist vaikust.
/nginx/o/2023/08/02/15495841t1h75ed.jpg)
«Jooga puu» B.K. S. Iyengar
Mai-Liis rõhutab, et jooga ei ole lihtsalt järjekord asendeid või harjutusi, vaid terviklik tee, mis viib indiviidi eneseteadvustamise ja vaimse kasvuni. Jooga praktika hõlmab Iyengari järgi mitte ainult füüsilist keha, vaid ka meelt, emotsioone ja vaimu.
Autor rõhutab distsipliini ja regulaarsuse tähtsust jooga praktikas. Iyengar usub, et pideva harjutamise kaudu saab inimene sügavama arusaamise oma kehast, meelest ja sisemisest olemusest. Jooga muutub selles kontekstis vahendiks eneseuurimisel ja eneseteadvusel, võimaldades avastada oma tõelist potentsiaali ja ühendust oma sisemise minaga.
«Päästikud» Marshall Goldsmith, Mark Reiter
Autorid väidavad, et me sageli alahindame keskkonna mõju meie käitumisele ja ekslikult usume, et meil on täielik kontroll oma tegude üle. Nad pakuvad välja idee, et välised päästikud nagu inimesed, kellega suhtleme, kohad, mida külastame, ja meid ümbritsevad objektid, avaldavad võimsat mõju meie otsustele ja reaktsioonidele.
Mai-Liis sõnab, et üllatav aspekt seisneb selles, et isegi näiliselt ebaolulised muutused meie keskkonnas võivad kaasa tuua olulisi käitumuslikke muutusi. Näiteks võib teatud inimeste kohalolek meist tekitada teatud reaktsioone või kindlas keskkonnas viibimine mõjutada erinevat emotsiooni.
Keskkonnas olevate päästikute jõu tunnustamine võib olla võimas vahend isiklikuks kasvuks ja käitumise muutmiseks. Teades, kuidas välised tegurid meid mõjutavad, saame aktiivselt kujundada ümbrust, et toetada positiivseid harjumusi ja vabaneda negatiivsetest mustritest.
/nginx/o/2023/08/02/15495844t1h0e78.jpg)
«Mida taim teab» Daniel Chamovitz
Chamovitz selgitab, et kuigi taimedel pole traditsioonilisi meeli nagu nägemine, kuulmine või kompimine, omavad nad mitmesuguseid teisi tajumehhanisme, mis võimaldavad neil tajuda ja suhelda ümbritsevaga. Näiteks saavad taimed «näha» valgust, kasutades spetsiifilisi valgustundlikke retseptoreid, mis aitavad neil tajuda valguse suunda, intensiivsust ja kvaliteeti. Nad võivad samuti «tunda» ja reageerida puudutusele või mehaanilistele stiimulitele nagu lähedalasuvate taimede liikumine või tolmeldaja puudutus.
Lisaks saavad taimed «haista» teiste organismide poolt eraldatud keemilisi signaale, aidates neil tuvastada potentsiaalseid ohte või koostöövõimalusi. Nad suudavad isegi «maitseda» ja tajuda mullas leiduvaid toitaineid, suunates oma juured kasvama oluliste ressursside suunas.
See avastus seab kahtluse alla traditsioonilise arusaama taimedest kui passiivsetest ja reageerimisvõimetutest organismidest. Selle asemel rõhutab see taimede võimet mõjutada ja kohanduda nende ümbrusega viisil, mis ületab paljude eeldusi.
«5 tärni. Suhtlemissaladused, mis muudavad sind heast võrratuks» Carmine Gallo
Mai-Liisi kõnetas raamatust, et efektiivne suhtlemine ei seisne üksnes täiusliku sõnumi edastamises, vaid ka teiste suhtlemisstiilide mõistmises ja nendega kohandamises.
Raamat rõhutab, et suhtlemine on dünaamiline protsess, mis hõlmab nii sõnumi saatjat kui ka vastuvõtjat. Kuigi paljud inimesed keskenduvad oma kõne- või kirjutamisoskuste lihvimisele, on üllatav teadmine, et tõeliselt suurepärased suhtlejad pööravad tähelepanu ka oma publiku vajadustele ja eelistustele. Suurepärased suhtlejad kohandavad oma sõnumeid vastavalt oma publikule, muutes teabe neile asjakohaseks ja kaasavaks.